Zürichis jagati 36. korda Ig Nobeli auhinnad: võidukäiku tegid mullas lagunevad aluspüksid

Šveitsis Zürichis toimus 3. septembril 36. Ig Nobeli auhinnatseremoonia, kus tunnustati ebatavalisi teadusuuringuid. Auhindade seas olid nii „trussikuindeks“ mulla viljakuse hindamiseks kui ka suudlemise evolutsioonilise ajaloo uuringud.

Zürichis toimus 3. septembril 36. Ig Nobeli auhinnatseremoonia, kus teadustööde eest tunnustati uurimusi, mis panevad inimesed esmalt muigama ja seejärel analüüsima. Erinevalt tavapärastest Nobeli preemiatest, millega kaasnevad miljonid kroonid, ootab Ig Nobeli võitjaid Zimbabwe kümne triljoni dollariline rahatäht.

Aluspüksid kui mullatermomeeter

Tänavuse auhinnatseremoonia üheks keskseks teemaks sai Zürichi ülikooli ja Agroscope'i teadustöö, milles uuriti mulla bioloogilist aktiivsust puuvillase aluspesu abil. Uuringu raames maeti 2021. aastal üle Šveitsi umbes 2000 paari valgeid puuvillaseid aluspükse ja 12 000 teekotti. Vabatahtlikud pidid esemed kaheks kuuks kaheksa sentimeetri sügavusele mulda sängitama ning need seejärel koos mullaproovidega teadlastele tagastama.

Eksperiment näitas, et kahe kuuga lagunes pesu keskmiselt 50 protsenti. Kiireim lagunemine toimus eraaedades, kus mullas leidub rohkelt orgaanilist süsinikku ja toitaineid. Põllumajandusmaadel oli aktiivsus mõõdukas, samas kui muruplatsidel oli lagunemisprotsess kõige aeglasem. See võimaldas luua nn trussikuindeksi, mis annab esmase hinnangu mulla tervisele.

Teaduslik uudishimu

Lisaks mullauuringutele said tunnustuse ka teised omapärased tööd. Keemiaauhinna pälvis uuring, mis tõestas, et Vaikse ookeani piirkonna prussakate Diploptera punctata eritis sisaldab kolm korda rohkem energiat kui lehmapiim. Füüsika kategoorias tõsteti esile pritsmevabade pissuaaride disainimist, meditsiinis aga analüüsiti ninanuuskamise aerodünaamikat.

Biomehaanika auhinna vääriliseks tunnistati Oxfordi ülikooli evolutsioonibioloogi Matilda Brindle ja tema kolleegide töö suudlemise ajaloost. Teadlased järeldasid, et suudlemine võis tekkida 16,9-21,5 miljonit aastat tagasi suurte inimahvide ühisel eellasel. Analüüs näitab, et sarnane mitteagressiivne suu-suu kontakt on omane paljudele liikidele, sealhulgas lindudele, sipelgatele ja jääkarudele. "Mõistagi on rakendusteadused üliolulised, aga oleks suur kaotus, kui lakkaksime vaatlemast maailma enda ümber ja küsimast „Miks?“ märkis Brindle.