Zooloog Joosep Sarapuu: rotid on Eesti linnades inimestest alati sammu ees

Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu sõnul on rottide täielik tõrjumine kodudest praktikas peaaegu võimatu nende äärmise ettevaatlikkuse tõttu. Ta soovitab keskenduda ennetusele, nagu hoonete avade tihendamine ja toidu hoidmine kindlalt suletud anumates.

Eesti linnades elavate rottidega võitlemine on sageli ette kaotatud lahing, tõdeb Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu. Ta selgitab, et näriliste kohanemisvõime ja ettevaatlikkus teevad nendest keerulised kaaslased, kellega tuleb pigem õppida koos eksisteerima kui loota täielikule hävitamisele.

«Rotid on inimestest alati sammu võrra ees,» märgib Sarapuu. Tema sõnul on need loomad äärmiselt valvsad uute objektide ning võõraste lõhnade suhtes. Tegemist on territoriaalsete olenditega, kes elavad 10-20 täiskasvanud isendist koosnevates rühmades. Kui asustustihedus muutub liialt suureks, liiguvad noored rotid lähedalasuvatesse hoonetesse uut elupaika otsima, mistõttu rändavad nad reeglina vaid lühikesi vahemaid.

Näriliste nutikas hierarhia

Rottide ühiskondlik struktuur muudab nende tõrjumise keeruliseks. Nad on õppimisvõimelised ja hindavad ohte enne tegutsemist. Kui hierarhias madalamal positsioonil olev isend satub lõksu, õpivad vanemad ja kogenumad rotid sellest ning väldivad edaspidi samu vigu. See nutikus tähendab, et nad suudavad väga hästi eristada ohtlikke objekte ohututest.

Samas ei pea inimene kartma hiirte ja rottide samaaegset rünnakut. Rott on oma keskkonnas dominantne ning ta ei salli konkurente. Väiksemad hiired jäävad toidukonkurentsis alla ja rott hävitab nad jõuliselt. Seetõttu on tüüpiline nähtus Eesti linnades see, et ühes kindlas elupaigas domineerib vaid üks liik.

Kuidas kodu kaitsta

Kuna talveperioodil on rotid ja koduhiired täielikult sõltuvad inimeste eluasemetest, on ennetav tegevus ainus viis nende mõju vähendada. Sarapuu rõhutab, et toiduaineid ei tohiks hoida papp- ega plastkarpides, vaid kindlalt suletavates klaas- või metallanumates, millest närilised läbi närida ei suuda.

Samuti tuleb üle vaadata elamute ümbrus. Rotid ja hiired leiavad sissepääsu ka kõige pisematest piludest. Zooloog hoiatab, et hiir pääseb tuppa juba kümnesendise mündi suuruse ava kaudu. Kui rott on juba eluruumi sisse elama asunud, on temast vabanemine äärmiselt keeruline protsess, mistõttu on hoonete hermeetilisus kõige tõhusam kaitsemeede.