Zooloog hoiatab: soodsates tingimustes võib paarist rotist kasvada tuhandetepealine koloonia

Zooloog Jaanus Remm selgitas, et rottide kiire paljunemine linnakeskkonnas on seotud kättesaadava toidu ja varjupaikadega. Näriliste arvukuse kontrolli all hoidmiseks on kõige tõhusam strateegia nende toidubaasi likvideerimine, mitte mürkide kasutamine.

Zooloog Jaanus Remm tõdes, et rottide kiire paljunemisvõime muudab nende arvukuse ohjamise keeruliseks väljakutseks. Soodsates tingimustes võib kahe isendi järglaskond aastaga paisuda koguni 15 000 isendini, kuna loom suudab pesakondi tuua iga kahe kuu tagant, kusjuures igas pesakonnas on tavaliselt kümme kuni viisteist poega.

Toidulaud ja elupaik

Rottide kiire levik linnades tuleneb eelkõige inimeste loodud tingimustest, mis pakuvad neile nii toitu kui ka turvalisi varjupaiku. Kuna tegemist on omnivooridega, tarbivad nad peaaegu kõike, mis hamba alla jääb, sealhulgas nii toiduaineid kui ka mittesöödavaid materjale nagu seep või erinevad ehitusmaterjalid.

Remm rõhutas, et rottide arvukuse kontrollimiseks on kõige efektiivsem meetod nende toidubaasi kärpimine. Toidujäätmete ja laokil toidu eemaldamine on oluliselt jätkusuutlikum kui näriliste mürgitamine. Mürgid kujutavad endast ohtu mitte ainult rotile endale, vaid ka lemmikloomadele ja looduses elavatele kiskjatele, kes võivad mürgitatud looma süües ise hukkuda.

Mürgitamise varjuküljed

Lisaks keskkonnaohtlikkusele tõi zooloog välja mürgitamise ebaeetilisuse, kuna see põhjustab loomale pikaajalise ja piinarikka surma, mis võib kesta kuni kümme päeva. Rottide arvukuse kasvu ühe põhjusena on lisaks toiduküllusele välja toodud ka hulkuvate kasside vähenemine linnatänavatel.

Lisaks elanikele ebamugavuste tekitamisele kujutavad rotid reaalset ohtu kinnisvarale, närides läbi nii elektrijuhtmeid kui ka veetorusid. Eestis levib linnades peamiselt rändrott, Lõuna-Eestis esineb ka kodurott. Ehkki rändrott võib kasvada kuni 700-grammiseks, ei ründa nad inimesi, kuid võivad olla ohtlikud, kui püüda neid kinni võtta.