Zelenskyy Ankara tippkohtumisel: Ukraina peaks NATOsse astuma, see tugevdab kõiki

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy nõudis NATO tippkohtumisel Ankaras liidu ukse avamist Ukrainale, öeldes, et riigi sõjas kasvanud kaitsesuutlikkus teeks alliansi tugevamaks. Samal ajal tappis Kiievis 23 Venemaa ballistilise raketti rünnak vähemalt 15 inimest, ükski neist ei kukutatud alla, sest USA Patriot-rakette napib pärast Ameerika ründas Iraani kevadel. Zelenskyy kohtub Ankara visiidi raames kolmapäeval ka Donald Trumpiga.

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy ütles teisipäeval NATO kaitsetööstuse foorumil Ankaras, et allianss teeks vea, kui jätaks liikmeks võtmata riigi, mis on viis aastat Venemaa sissetungi tagasi löönud ja arendanud välja ulatusliku sõjalise tootmisvõimekuse.

«Kas te tõesti usute, et oleks õige jätta NATO-st välja riik ja rahvas sellise kaitsesuutlikkusega?» küsis Zelenskyy NATO foorumil. «Kui me juba omame neid võimeid, kui ukrainlased juba teavad, kuidas nii võidelda, siis on mõistlik, et see saaks osa alliansi kollektiivsest kaitsest, mis teeks meid kõiki tugevamaks.»

Kiiev maksis kõrge hinna

Kõne taustal oli värske traagiline meeldetuletus sõja tegelikkusest: esmaspäeval tulistas Venemaa Kiievi pihta 23 ballistilist raketti, millest ükski alla ei kukutatud. Hukkus vähemalt 15 inimest.

Patriot-tõrjerakettide varud on järsult kahanenud pärast seda, kui USA ründas kevadel Iraani ja Lähis-Idas puhkes sõda. Center for Strategic and International Studies hindab, et Iraani sõjas kulus 1060-1430 Patriot-raketti. Lockheed Martin toodab kõige täiustatud PAC-3 versiooni umbes 600 tk aastas ning iga rakett võtab valmistada kaks aastat.

Zelenskyy ütles, et Ukrainal on praegu peaaegu kõik vajalikud relvad olemas, ainus puudujääk on kaitse ballistiliste rakettide vastu. «Üks asi, mida meil siin Euroopas veel teha tuleb, on rajada tugev kaitse Venemaa ballistiliste rakettide vastu,» sõnas ta ja lisas, et Euroopa vajab kiireloomuliselt oma võimekust ballistiliste tõrjesüsteemide ja nende rakettide tootmiseks.

Droonid Siberis

Zelenskyy tõi esile, et esmaspäeval murdsid Ukraina droonid läbi Venemaa kaitsest ja tabasid naftarafineerijat Omskis, Siberis, 2700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. «Oleme täielikult kõrvaldanud idee, et Venemaal on strateegiline tagala,» ütles ta.

NATO kõrge ametniku andmetel oli Venemaa edasitung juunis aeglustunud 3,79 ruutkilomeetrini päevas, neljandik aasta varasemast. Venemaa kaotused ulatuvad endiselt 30 000-35 000 meheni kuus. Mais tulistas Venemaa Ukraina pihta ligikaudu 8300 lahingumoona, 8150 drooni ja 211 raketti, millele Ukraina vastas 10 000 kaugdrooniga Venemaa suunas. Ukraina droonilöögid on kahjustanud umbes 20% Venemaa naftarafineerimise mahutavusest ning Krimmi logistika on muutunud hapramaks.

Trump korraldab kohtumisi

Zelenskyy osaleb teisipäeva õhtul liidrite õhtusöögil Türgi presidendipalee kompleksis Ankaras. Kolmapäeval on kavas kahepoolne kohtumine Donald Trumpiga, kes rääkis nädalavahetusel eraldi nii Zelenskyy kui ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. «Ma arvan, et mõlemad tahavad kokkulepet sõlmida... Ma usun, et me saame selle lahendatud, loodetavasti peagi,» ütles Trump pärast kohtumist Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Ukraina NATO-liikmesus jääb kaugeks perspektiiviks, USA ei ole huvitatud tuumarelvastusega Venemaaga sõdiva riigi vastuvõtmisest alliansi ridadesse. NATO foorumil teatasid liikmed kokku üle 50 miljardi dollari väärtuses relvalepingutest. Aasta tagasi lepiti kokku, et NATO liikmed tõstavad kaitsekulud 3,5 protsendini SKPst aastaks 2035.