Zelenskõi välistas Ukraina sõjaaegsed valimised: «See oleks tsunami»

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lükkas tagasi üleskutsed korraldada riigis sõja ajal valimisi, nimetades seda ohtlikuks sammuks. Samal ajal kinnitas riigipea uue relvaabi kokkuleppe Saksamaaga ning hoiatas Venemaa plaanitava mobilisatsiooni eest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäeval, et valimiste korraldamine sõjast räsitud Ukrainas on äärmiselt riskantne ning tooks kaasa riigi lõhestumise. Praeguse sõjaseisukorra tingimustes on valimised riigis peatatud, mida toetab ka valdav osa avalikkusest.

Zelenskõi reaktsioon järgnes endise kaitseministri Mõhhailo Fedorovi üleskutsele korraldada valimised vaatamata käimasolevale Venemaa sissetungile. President oli endise ametniku suhtes kriitiline, öeldes: «Kui me tahame riiki hävitada, siis võime liikuda valimiste suunas nendel sõja-aegseil. Minu hinnangul on valimised praegu kui tsunami, mis lõhestaks Ukraina.»

Fjodorov naudib toetust nooremate valijate seas. Kuigi liiguvad spekulatsioonid tema võimalikust kandideerimisest, näitavad hiljutised arvamusküsitlused, et Zelenskõi säilitab presidendikandidaadina märgatavalt kõrgema populaarsuse. Zelenskõi lisas omalt poolt, et usub, et Fjodorov kas läheb ise või on lükatud valele teele.

Vene mobilisatsioon ja kaitsevõime tugevdamine

Lisaks sisepoliitilistele teemadele rõhutas president ohtu rindejoonel. Ukraina luureandmete kohaselt plaanib Venemaa pärast septembris toimuvaid parlamendivalimisi mobiliseerida veel 300 000 sõdurit. Zelenskõi hoiatas, et Moskva võib 2027. aastal värvata sadu tuhandeid võitlejaid juurde, eesmärgiga vallutada kogu Donetski oblast.

Samas on Ukraina saavutanud olulisi kokkuleppeid õhutõrje võimekuse suurendamiseks. Pärast laupäeval Kiievit külastanud Saksamaa välisministri Johann Wadephuli visiiti kinnitas Zelenskõi, et Ukraina ja Saksamaa on sõlminud lepingu 600 Patrioti PAC-2 tüüpi rakettide tarneks aastateks 2027-2028. Need raketid on Ukraina arsenalist ühed vähestest, mis suudavad edukalt tõrjuda Vene ballistilisi rakette nagu Iskander-M ja Kinžal.

Saksamaa toetuse kõrval on ka Prantsusmaa lubanud täiendavaid rakette, samas kui Norra kavandab 2027. eelarveaastaks Ukrainale 85 miljardi Norra krooni (ligikaudu 7,8 miljardit eurot) suurust finantsabi. See rahastus on suunatud riigi kaitsevõime ja stabiilsuse tagamisele olukorras, kus Euroopa riigid püüavad täita tekkinud lünki rahvusvahelises toetuses.