Zelenskõi: Valgevene lõpetas Ukraina ultimaatumi järel droonisüsteemide kasutamise

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Valgevene territooriumil lakkas 22. juunist töötamast sidevarustus, mida kasutati Venemaa droonirünnakute toetamiseks. Samal ajal süveneb Venemaal kütusepuudus pärast Ukraina rünnakuid naftataristu vastu ning Krimm jäi droonirünnaku järel elektrita. Gdańskis toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil osaleb suur Eesti delegatsioon eesotsas peaminister Kristen Michaliga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 24. juunil, et Valgevene territooriumil on lakanud töötamast sidevarustus, mida Ukraina sõnul kasutati Venemaa droonirünnakute navigeerimise toetamiseks. Zelenskõi sõnul pole veel selge, kas seadmed on täielikult demonteeritud või lihtsalt välja lülitatud, kuid oluline on see, et need enam ei tööta.

Valgevene eemaldas droonisüsteemid

Zelenskõi avaldus tuli mõni päev pärast seda, kui ta esitas Valgevene liidrile Aleksandr Lukašenkale ultimaatumi: eemaldada seadmed nädala jooksul või seista silmitsi Ukraina vastumeetmetega. Ukraina väitel koosnes süsteem side- ja relee-seadmetest, mis olid paigaldatud sidemastidele ning aitasid Venemaa Shahed-tüüpi ründedroonidel navigeerida rünnakute ajal. Need Iraani päritolu droonid sõltuvad pikkadel lendudel raadioühendusest ja maapealsest abitaristust.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistas Ukrainat pärast hoiatust agressiivses käitumises ja Valgevene suveräänsuse rikkumises. Peskov teatas ka, et Venemaa president Vladimir Putin ja Lukašenka plaanivad lähiajal kohtuda, et arutada Zelenskõi esitatud hoiatust.

Kütusepuudus laieneb Venemaal

Ukraina järjest intensiivsemad droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele on põhjustanud kütusepuuduse mitmes Venemaa piirkonnas. Alates 24. juunist kehtestati kütusemüügi piirangud Kurgani oblastis, kus bensiinijaamades lubatakse müüa kuni 40 liitrit bensiini sõiduki kohta. Teisipäeval, 23. juunil kehtestati sarnased piirangud Penza, Omski, Tjumeni, Novosibirski, Kurski, Belgorodi ja Brjanski oblastis. Annekteeritud Krimmis on bensiinimüük tavakodanikele täielikult peatatud.

Venemaa okupeeritud Krimmis süvenes olukord veelgi, kui Sevastopol jäi pärast Ukraina droonirünnakut elektrita. Moskva poolt ametisse nimetatud kuberner Mihhail Razvozzhajev teatas, et rünnati energiainfrastruktuuri ning linnas kehtestati erirežiim. Lisaks teatas Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) erioperatsioonide üksus „Alfa", et kahjustas Krimmi sõjaväelennuvälju Saki ja Hvardiiske ning tabas Kertši väina piirkonnas kahte S-400 õhutõrjesüsteemi ja kahte „Pantsir-S1" kompleksi.

Eesti suur delegatsioon Gdańskis

Gdańskis toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil osaleb 24.-26. juunil suur Eesti delegatsioon eesotsas peaminister Kristen Michaliga. Temaga on kaasas välisminister Margus Tsahkna, sotsiaalminister Karmen Joller, rahandusminister Jürgen Ligi ja taristuminister Kuldar Leis.

«Ukraina ülesehitamine ei ole midagi, mis algab alles pärast sõda. Julgeolek ja ülesehitus ei ole eraldiseisvad teemad,» rõhutas peaminister Michal. Ta tõi välja, et Eesti kogutoetus Ukrainale on jõudnud üle 3% SKPst. 26. juunil antakse Eestile üle konverentsi korraldamise teatepulk, 2027. aastal toimub Ukraina ülesehituskonverents Tallinnas.

Lavrov ja läbirääkimiste seis

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Moskva ei aktsepteeri Ukraina-alaseid ultimaatumeid. «Venemaa jaoks on see põhimõttelise tähtsusega küsimus ja me ei raiska oma aega ajutistele, vahepealsetele lahendustele, ammugi ei aktsepteeri me kellegi teise dikteeritud ultimaatumeid,» ütles Lavrov Primakovi lugemiste foorumil. Peskov omakorda teatas, et Ukrainaga läbirääkimiste jätkamiseks ei ole veel kokkuleppeid sõlmitud.

Samal ajal teatasid Ukraina ametnikud väljaandele Financial Times, et näevad märke sellest, et USA president Donald Trump on muutumas altimaks tugevdama toetust Kiievile ning võib olla valmis avaldama Venemaale suuremat survet sõja lõpetamiseks. Täna on käimas Venemaa algatatud täiemahulise sõja 1582. päev.

BBC uurimus: Vene tudengid meelitati surma

BBC venekeelse toimetuse uurimus tõi avalikkuse ette kolme Venemaa noormehe lugu, kes värvati droonipilootideks lubadustega teenida rindest kaugel ohututes tingimustes. Tegelikult saadeti vähemalt kaks neist esmalt rünnakuüksustesse ning kõik kolm hukkusid mõne kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. BBC andmetel on Venemaa käivitanud ulatusliku värbamiskampaania koolides ja kõrgkoolides, lubades noortele head tasu ja soodustusi, kuid tegelikkus osutub lubadustest kardinaalselt erinevaks.