Zelenskõi selgitas kaitseministri vahetust: Hmara teab täpselt, mida Ukraina vajab

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kaitses neljapäeval otsust vahetada välja kaitseminister Mõhhailo Fedorov, nimetades uueks kohusetäitjaks SBU erioperatsioonide üksuse "Alfa" endise juhi Jevhenii Hmara. Samal päeval kinnitas parlament riigi uueks peaministriks Naftogazi tegevjuhi Serhi Koretski 289 poolthäälega. Venemaa ründas neljapäeva varahommikul Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkus kaks inimest.

Ukraina parlament kinnitas neljapäeval, 16. juulil Serhi Koretski riigi uueks peaministriks, poolt hääletas 289, vastu üks ja erapooletuks jäi seitse saadikut. Energiaettevõtte Naftogaz tegevjuhina töötanud Koretski asendab Julia Svõrõdenko valitsust, mille parlament saatis laiali 14. juulil.

Zelenskõi: Hmara sobib kaitseministriks

Vallandatud kaitseministri Mõhhailo Fedorovi asemele nimetas Volodõmõr Zelenskõi kohusetäitjaks Jevhenii Hmara, mehe, kes juhtis Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) erioperatsioonide keskust "Alfa". Zelenskõi sõnul on "Alfa" igakuistes tulemustes pidevalt esikohal ning Hmara vastutab julgeolekuteenistuse pikamaaoperatsioonide eest.

«Ta teab täpselt, mida Ukraina vajab, ja on võimeline säilitama kontrolli siseolukorra üle kõigis kaitsejõudude komponentides,» kirjutas Zelenskõi. «Tal on piisavalt julgeolekukogemust, et ära hoida häbiväärseid intsidente.»

President lisas, et esitab Hmara nime parlamendile ametlikuks kinnitamiseks pärast vajalike juriidiliste protseduuride lõpuleviimist.

Fedorov tunnistas konflikti Sõrskõiga

Ametist lahkuv kaitseminister Fedorov kinnitas pressibriifingul, et tõeline pingekolle oli tema suhe relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõiga. Fedorovi sõnul tegi ta Zelenskõile ettepaneku asendada Sõrskõi peastaabi ülema Andrii Hnatoviga. Kui president otsustas Sõrskõi ametisse jätta, nõustus Fedorov küll presidendi otsusega, kuid süüdistab Sõrskõid tema algatuste pideva takistamises.

«Ta ei soovinud probleeme otse arutada, vaid eelistas tegeleda koosolekutel intriigide ja väidetava meediakampaania otsimisega,» ütles Fedorov. Ta lisas, et Zelenskõi pakkus talle presidendi nõuniku kohta, kuid ta lükkas pakkumise tagasi.

Zelenskõi selgitas Suurbritannia peaminister Keir Starmeri külaskäigu ajal antud pressikonverentsil, et kaitseministeeriumi ja relvajõudude peastaabi vahelised probleemid olid süsteemsed, küsimus polnud tema sõnul ainult konkreetsetes inimestes.

Ilvese kriitika

Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves ei hoidnud oma hinnanguga tagasi. «Fedorovi, ühe Euroopa targema, pädevama ja innovaatilisema ministri, vallandamine on üks Zelenskõi rumalamaid tegusid,» kirjutas ta sotsiaalmeedias. «Sõrskõi poolele asumine on teine rumal tegu.»

Ilvese hinnangul jätkab Euroopa Zelenskõi toetamist, kuid palju ettevaatlikumalt. Ta tõi esile, et Fedorovi loodud Taani rahastamismudelit peetakse lausa geniaalseks ning pettumus Ukraina sõprade seas on käegakatsutav.

Kiievis, Lvivis ja mitmes muus linnas astusid inimesed neljapäeva hommikul tänavale Fedorovi vallandamise vastu. Fedorov ise ütles, et protestijad ei tulnud tänavatele tema, vaid enda ja riigi tuleviku pärast.

Koretski: ees ootab raske talv

Uus peaminister Koretski hoiatas parlamendis, et Ukrainat võib ees oodata eelmisest raskem talv. Zelenskõi põhjendas Koretski valikut just energiaolukorraga, Naftogazi juhina hoidis mees gaasitarned koos ka eelmise, rünnakuterohke talve ajal.

«Naftogaz elas raske talve üle ja hoolimata kõigist Venemaa rünnakutest jäi Ukraina gaasivarustus alles,» sõnas Zelenskõi õhtuses pöördumises.

Uues valitsuses jäävad kaitse- ja välisministri kohad esialgu täitmata, nende kandidaadid esitab president ise, mitte peaminister.

Raketirünnak Kiievile, löögid Mustal merel

Öö vastu neljapäeva tõi Kiievisse Venemaa ballistiliste rakettide rahe: hukkus kaks inimest, vigastada sai viis, nende seas laps. Zelenskõi sõnul oli tegemist juba kuuenda korraga selle kuu jooksul, kui Vene poolelt kasutati pealinna ründamiseks ballistilisi rakette. Kokku kasutas Venemaa rünnakus 13 raketti ja 151 drooni. Harkivis hukkus üks inimene ja sai vigastada kuus. Zaporižžjas hukkus Vene juhitavate pommide rünnakus vähemalt kolm inimest.

Ukraina erioperatsioonide üksused tabasid omakorda Balaklavas asuvat Vene soojuselektrijaama Krimmis. Droonivägede ülema teatel tabasid Ukraina droonid Mustal merel 20 Vene alust.

Euroopa Liidu liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele Venemaa-vastaste sanktsioonide 21. paketis. Nafta hinnalagi jäi esialgu 44,10 dollarile barrelist, uut kokkulepet püütakse saavutada 23. juuliks. Kui üksmeeleni ei jõuta, tõuseb hinnalagi automaatselt, suurendades Venemaa naftaeksporditulu.