Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase mõjutusoperatsiooni Venemaa vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas 25. juunil 40-päevase mõjutusoperatsiooni, mille eesmärk on sundida Venemaad sõda lõpetama. Samal ajal toimub Gdańskis Ukraina taastekonverents, kus Eesti peaminister Kristen Michal ja välisminister Margus Tsahkna rõhutasid idatiiva kaitse kiirendamist ning EL eraldas Ukrainale 3,2 miljardit eurot. Ukraina jätkas droonirünnakuid Venemaa energia- ja naftataristu vastu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. juunil, et on kinnitanud Ukraina Julgeolekuteenistuse 40-päevase mõjutusoperatsiooni agressorriigi vastu, mille eesmärk on sundida Venemaad sõda lõpetama. Tegemist on sõja 1583. päevaga.

Zelenskõi: Venemaa koondab õhutõrje Moskvasse

Zelenskõi väitis, et Venemaa paigutab õhutõrjeüksuseid ümber Krimmist ja Ukraina lähistelt, et kaitsta Moskvat, Valdai piirkonda ning Kertši väina silda. «Venemaa juhtkond tõmbab nüüd rohkem õhutõrjeüksuseid Moskvasse, Valdai ja Putini sillale üle Kertši väina, teiste piirkondade õhutõrje arvelt,» ütles Zelenskõi. Tema kinnitusel on Moskva ümbrusse koondatud sajad S-400, S-500 ja Pantsiri süsteemide laskeseadmed ning Valdai piirkonda on paigutatud ligi 90 laskeseadet. Zelenskõi hinnangul peegeldab see Venemaa kasvavat muret Ukraina kaugmaa droonirünnakute pärast.

President andis ühtlasi luureteenistustele ja sõjaväele korralduse rünnata ennetavalt rajatisi, mida Venemaa kasutab oma sõjategevuse toetamiseks. «Käskisin meie luurel ja armeel tegutseda ennetavalt nende rajatiste vastu, mida venelased kasutavad sõja ulatuse laiendamiseks,» ütles Zelenskõi.

Ukraina droonirünnakud Venemaa energiataristu vastu

Ukraina relvajõud korraldasid öösel ja neljapäeva hommikul droonirünnakuid Venemaa naftataristu vastu Krasnodari krais ja Baškortostanis. Zelenskõi kinnitusel tabati Krasnodari krais asuvat Poltavskaja naftahoidlat ning Baškortostani pealinnas Ufas kahte naftatöötlemistehast, Bašneft-Ufaneftekhimi ja Bašneft-Novoili, mis asuvad ligikaudu 1500 kilomeetri kaugusel rindejoonest. Ukraina sõjavägi kinnitas ka edukaid rünnakuid Vladimiri oblastis asuvale kosmosesidekeskusele ja Orenburgi gaasitöötlemistehasele.

Ööl vastu 25. juunit ründas Ukraina ka Venemaa okupeeritud Krimmi energiataristut, põhjustades ulatuslikke elektrikatkestusi Simferopolist Sevastopolini. Venemaa kaitseministeerium teatas, et riigi õhutõrje hävitas Ukraina droonirünnakus kokku 269 mehitamata õhusõidukit.

Venemaa õhurünnak Hersoni oblastis nõudis kahe demineerimiseksperdi elu, teatas piirkonna kuberner Oleksandr Prokudin. Sumõ oblastis sai Venemaa droonirünnakus bensiinijaamale vigastada neli inimest.

Gdański taastekonverents ja Eesti roll

Gdańskis toimunud Ukraina taastekonverentsil ja idatiiva tippkohtumisel osalesid Eesti peaminister Kristen Michal ja välisminister Margus Tsahkna. Michal rõhutas, et Euroopa Liidu idatiiva kaitse ei saa oodata järgmise eelarveperioodini. «Viimaste kuude droonijuhtumid näitavad, et Euroopa peab tegutsema kiiremini, tugevdama kaitsevalmidust ning parandama drooniseiret ja -tõrjet,» ütles ta pressikonverentsil.

Michal tõi välja, et Eesti suunab tänavu kaitsesse 5,4 protsenti SKT-st ning teatas, et 2027. aastal võõrustab Eesti koos Ukrainaga järgmist ülesehituskonverentsi Tallinnas. «Iga euro, mis täna Ukrainasse panustatakse, aitab vähendada riske ja kulusid, millega Euroopa peaks muidu tulevikus silmitsi seisma,» lisas peaminister.

Tsahkna rõhutas konverentsil, et Ukraina kogemused Venemaa agressiooni tõrjumisel on kogu Euroopa kaitsevõime tugevdamisel hindamatu väärtusega. «Ukraina võitleb iga päev kogu läänemaailma julgeoleku eest,» ütles välisminister ning lisas, et «sanktsioonid, isoleerimine ja Ukraina edusammud lahinguväljal on Venemaa nurka surunud». Tsahkna sõnul eraldas EL neljapäeval Ukrainale 3,2 miljardit eurot 90 miljardi euro suurusest laenupaketist.

Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas Gdańskis ühisdeklaratsiooni, millega Kliimaministeerium panustab Rahvusvahelise Transpordifoorumi Ukraina transpordi toetusfondi 100 000 eurot. «Ukraina tee Euroopasse peab olema ka päriselt läbitav,» ütles Leis.

Lääne surve Venemaale kasvab

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et ELi Ukraina taastamise investeerimisfond on käivitamiseks valmis ning võib tänavu kaasata ligikaudu 500 miljonit eurot investeeringuid. Saksamaa kantsler Friedrich Merz kutsus Moskva üles rahuläbirääkimistele. «Venemaa ei võida seda sõda. On saabunud aeg alustada läbirääkimisi, külmutada rinne ja lõpetada tapmine,» ütles Merz Gdańskis.

USA president Donald Trump ütles, et Zelenskõil läheb sõjas «päris hästi». «Tal läheb vähemalt päris hästi. Mõlemal poolel sureb palju inimesi, aga ma arvan, et tal läheb päris hästi,» lausus Trump Ovaalkabinetis ajakirjanikele.

Prantsuse merevägi peatas 23. juunil Sitsiilia lähedal Vene varilaevastiku tankeri Deliver. Prantsuse president Emmanuel Macron kirjutas sotsiaalmeedias, et see «näitab eurooplaste otsusekindlust» Venemaa sanktsioonide vältimise vastu võitlemisel. Venemaa kohus mõistis samal ajal opositsioonipartei Jabloko aseesimehe Maksim Kruglovi seitsmeks aastaks vanglasse süüdistatuna «valeinfo» levitamises Vene armee kohta.