Zahharova süüdistas Sandut valetamises, kuigi Moldova valimiste mõjutamine on dokumenteeritud

Zahharova süüdistas Sandut valetamises, kuigi Moldova valimiste mõjutamine on dokumenteeritud

Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova nimetas Moldova presidendi Maia Sandu väiteid Venemaa sekkumisest valimistesse «jaburaks valeks». Sandu oli Chișinăus julgeolekufoorumil rääkinud, et Moldovast on saanud Vene meetodite katsepolügoon. Väiteid on kinnitanud politsei, ajakirjanikud ja sõltumatud analüütikud.

Poliitika

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova süüdistas Moldova presidenti Maia Sandut valetamises. Põhjuseks olid Sandu väited, et Moskva on Moldovas järele proovinud valimistesse sekkumise võtteid. Zahharova ütles brifingul, et «Sandu on täiesti ära valetanud».

Tema sõnul on tegu mitte lihtsalt «koletu valega», vaid «valega, mis on segatud rumalusega». Zahharova lisas, et ainus tõene sõna Sandu jutus on «laboratoorium»: «Laborandina töötab seal aga just Sandu. Just tema muutis õitseva ja välismaailmale sõbraliku Moldova laboratooriumiks.» Vene riigimeedia võttis sõnumi kiiresti üle.

Zahharova vastas ilmselt Sandu kõnele Chișinăus toimunud Moldova Security Forum 2026 konverentsil. Sandu rääkis seal Ukraina toetamisest, Moldova panusest Euroopa julgeolekusse ja Kremli hübriidohtudest. Ta hoiatas, et Moldovas järele proovitud meetodid on valmis kasutamiseks ka mitme ELi riigi valimistel järgmisel aastal.

Sandu loetles Kremli «arsenali»

Kahe valimistsükli jooksul on Sandu sõnul nähtud järgmist: sanktsioonide all oleva Vene panga kaudu avati ligikaudu 140 000 kontot valijate ostmiseks; sularahakulleritelt peatati lennujaamas ühe päevaga üle miljoni euro; ebaseaduslikud summad liikusid krüptovääringusse, kui pangad uksed sulgesid. Lisaks kolmes keeles trollifarmid ja valeuudiste saidid, infomanipulatsiooniks kasutatud preestrid ning välismaal koolitatud noored korra rikkumiseks.

Valimispäeval teatati üle Euroopa valedest pommiähvardustest valimisjaoskondadele. Valimistaristule suunati peaaegu miljard pahatahtlikku päringut. Ainuüksi mullu kulutas Venemaa Sandu sõnul sellele ligi 2% Moldova SKPst.

«Moldovas oli Venemaa sekkumine avameelne ja jäme. Mujal on see peenem,» ütles Sandu. Tema hinnangul toetab Moskva poliitikuid, kes näivad mõõdukad, ning viib läbi kampaaniaid, kus Venemaad ei mainita, kuid mis õõnestavad toetust Ukrainale, kaitsekulutusi ja usaldust riigi vastu.

Väiteid on kinnitanud uurijad

Moldova politsei teatas 2024. aasta oktoobris, et Venemaa Promsvjazbanki rakenduse kaudu avati umbes 138 000 kontot ning neile laekus peaaegu 39 miljonit dollarit. Politseiülema Viorel Cernăuțeanu sõnul toodi või kanti vaid septembris Venemaalt riiki ebaseaduslikult 15 miljonit dollarit, ja maksed sai vähemalt 130 000 inimest. Võrgustikku rahastas Venemaale põgenenud ärimees Ilan Shor, kes juhib sealt poliitilist blokki «Võit».

Kui pangakanal suleti, läks võrgustik üle sularahale. Chișinău lennujaamas konfiskeeriti ühe päevaga 1,5 miljonit dollarit Moskva-Istanbul-Chișinău ja Moskva-Jerevan-Chișinău lendude reisijatelt. Seejärel liikus raha stabiilsetesse krüptomüntidesse: reporter.london, RISE Moldova ja Chainalysise ühisuurimus leidis Shoriga seotud krüptorahakoti, mille kaudu liikus aastatel 2023-2025 üle 107 miljoni dollari USDT-d, neist 2025. aastal 43 miljonit.

BBC paljastas Telegramis koordineeritud ja Promsvjazbanki kaudu rahastatud Vene-meelse võrgustiku. Uustulnukatele lubati 3000 leud kuus (umbes 170 dollarit) Facebooki ja TikToki postituste eest, mis halvustasid Sandu valitsust. Võrgustik koosnes vähemalt 90 TikToki kontost, osa neist esitles end tegelike uudisteagentuuridena. G7 kiirreageerimismehhanism registreeris üle 450 välismaise infomanipulatsiooni materjali, märkimisväärne osa neist läbi Kremli «Matrjoška» võrgustiku ja grupi Storm-1516.

Newsmakeri andmetel maksis Shoriga seotud MTÜ «Evraasia» Moldova preestritele palverännakuid Moskvasse ja Serbiasse ning jagas neile Promsvjazbanki välja antud «Mir» kaarte. Balkan Insight ja Politico kirjeldasid laagreid Bosnias ja Serbias, kus koolitati üle 300 moldovlast droone juhtima, süütevahendeid käsitsema ja politseikordoneid läbi murdma. Moldova eriteenistuste sõnul olid instruktorid seotud Wagneriga.

Valede pommiteadete sarja registreeris Moldova välisministeerium 2024. ja 2025. aasta valimispäevadel Brüsselis, Roomas, Genovas, Bukarestis, Alicantes, Asheville'is ja mujal. Võimud pidasid seda Vene kampaania osaks. Cloudflare tõrjus 28. septembril 2025 üle 898 miljoni pahatahtliku päringu keskvalimiskomisjoni saidile; rünnak kestis üle kaheteistkümne tunni ja tipus 324 000 päringut sekundis. Moldova STISC kinnitas, et eesmärk oli valimistaristu valimispäeval kokku kukutada.

Ava rakenduses →