XX Gaudeamus tõi Riiga kokku 3900 üliõpilast kolmest Balti riigist

Lätis peetud XX tudengite laulu- ja tantsufestivalil Gaudeamus osales 3900 üliõpilast Eestist, Lätist ja Leedust. Eesti kava pälvis tunnustust, ühendades pärimuslikke juuri kaasaegse väljendusega. Balti üliõpilaste ühine laulu- ja tantsupidu sai alguse 1956. aastal Tartus, sügaval nõukogude ajal.

Riias toimus XX Balti tudengite laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, mis tõi kolmest Balti riigist kokku ligi 3900 üliõpilast. Eesti, Läti ja Leedu noored esinesid festivali raames nii laulude kui tantsudega, hoides elus traditsiooni, mis ulatub tagasi enam kui seitsmekümne aasta taha.

Pärimuse ja kaasaja põiming

Eesti kava võttis kriitikud ja vaatajad hästi vastu, seda iseloomustati kui oskuslikult serveeritud pärimusjuurt tänapäevases kastmes. Eesti esinejad suutsid ühendada rahvalike traditsioonide sügavuse ning nüüdisaegse lavalise väljenduse, luues tervikliku ja mõjusa kunstilise etteастete jada.

Ajalugu algab Tartust

Gaudeamuse festival on aastakümnete jooksul kujunenud omaette pärimuseks. Esimest korda koguneti 1956. aastal Tartus, see toimus sügaval nõukogude perioodil ning peetakse traditsioonipärimuse kohaselt toona tegutsenud koorijuhi ja helilooja Richard Ritsingu initsiatiiviks. Sealt alates on Balti üliõpilased regulaarselt kohtunud, et ühiselt laulda ja tantsida, olles seeläbi hoidnud kultuurisidet läbi keeruliste ajalooliste aegade.

Tänaseks on festivalist saanud oluline kultuurisündmus, mis kinnitab Balti riikide ühist identiteeti ja koostöötahet. XX juubeliüritus Riias annab tunnistust sellest, kui püsivaks on see kokkusaamistraditsioon osutunud.