Witkoff kohtus Peterburis Putiniga: Venemaa valmis Ukraina ja USAga kõnelusi jätkama

USA erisaadik Steve Witkoff rääkis pärast Oslo kohtumist Zelenskõi ja Euroopa liitlastega Peterburis ligi kolm tundi Vladimir Putiniga. Kreml teatas, et on valmis novembri kümnendatel päevadel kolmepoolseid kõnelusi jätkama, lahtiseks jääb Donbassi küsimus.

USA presidendi erisaadik Steve Witkoff veetis Peterburis ligi kolm tundi Venemaa liidri Vladimir Putini ja tema meeskonnaga. Kreml teatas pärast kohtumist, et Moskva on valmis Ukraina ja USAga kolmepoolseid kõnelusi novembris taasalustama.

Peterburi sõidule eelnes Oslo. Seal pidas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõu Euroopa liitlastega ja kohtus seejärel Witkoffiga. Saadik sai Kiievi seisukohad USA rahuplaani kohta ning suundus nendega Venemaale. Kumbki pool ei avaldanud, mida Putiniga täpselt arutati.

Kremli sõnum: kõnelused novembris

Putini nõunik Juri Ušakov ütles, et president andis Witkoffile teada: Venemaa on põhimõtteliselt valmis kolmepoolsed kõnelused novembri kümnendatel päevadel taastama. Peateema on julgeolekusüsteemi rajamine nii Venemaale kui ka Ukrainale pärast konflikti lõppu. Ušakovi sõnul märkis Witkoff, et Donald Trump võtaks sellise otsuse vastu suure rahuloluga.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tõdes, et mõnes Euroopa pealinnas on kasvanud soov toimuvast aru saada. «See on positiivne nähtus, positiivne fakt. Kuid objektiivsetest avaldustest oleme veel kaugel,» ütles ta.

Zelenskõi on varem öelnud, et kohtumine Abu Dhabis on kavas novembri esimeses pooles ja algab tehnilisel tasandil. Oktoobriks plaanitud kolmepoolne kohtumine jäi tema sõnul ära, sest Moskva leidis «järjekordse põhjuse mitte kohtuda».

Donbass jääb takistuseks

Põhiline vaidlus käib endiselt Donbassi üle. Venemaa nõuab kogu piirkonda tema haldusadministratiivsetes piirides, Ukraina aga kontrollib osa Donetski oblastist.

Oslos ütles Zelenskõi: «Me ei kaota seda sõda, aga kaotame inimesi. Venemaa annab lööke ja meie kaotame inimesi ja aega.» Ta lootis, et partnerid Ameerikas ja Euroopas aitavad sõja võimalikult kiiresti lõpetada.

Soome president Alexander Stubb, kes esindas Oslos Euroopat, ütles, et osapooled määratlesid tulevase rahulepingu mõned elemendid. Need puudutavad julgeoleku- ja majandusvaldkonda ning Witkoff viis need Peterburi.

Surve Kiievile ja kriitika USAs

Rahuplaaniga käib kaasas ka majanduskoostöö arutelu. USAs kritiseerivad seda demokraadid ja mõned vabariiklased, sest Trumpi administratsioon on sanktsioonide asemel hakanud Moskvaga suhteid soojendama. Trump põhjendas: «Võib-olla oleme lepingule lähedal, esimest korda pikka aega. Kui ollakse lepingule lähedal ja peetakse väga delikaatseid läbirääkimisi, sanktsioone ei kehtestata.»

Välisminister Marco Rubio ütles, et Ukraina peamine ülesanne on tagada pikaajaline julgeolek, et teda enam kunagi ei ründaks. Tema sõnul möödus Witkoffi kohtumine Zelenskõiga positiivselt.

Ajakirja The Atlantic andmetel tahab Trump rahulepet detsembris Miamis toimuval G20 tippkohtumisel. Selleks olevat USA Kiievile survet avaldanud: peatatud on Patriot-õhutõrjesüsteemide rakettide tarned, piiratud Starlinki kiirust ja häiritud luureandmete vahetust. Zelenskõi sõnul taastus pärast kohtumist Witkoffiga Starshieldi andmeedastus täies mahus.

Sõda käib edasi

Reedel peatas droonirünnak lennud Moskva Šeremetjevo, Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. FlightRadar24 andmetel tühistati 85 lendu ja 229 hilines. Öösel tabas Ukraina droon Nižni Novgorodi oblasti Gorodetsis föderaalse maksuameti andmekeskust. Venemaa tabas omakorda DTEKi soojuselektrijaama Ukrainas, mille tootmine seiskus täielikult, ning Žõtomõri oblastis jäi pimedusse üle 900 asula.