Witkoff kohtub Putiniga pärast Oslo kõnelusi Zelenskõiga

USA erisaadik Steve Witkoff kohtub Venemaa president Vladimir Putiniga. Eelnevalt arutas ta Oslos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, Norra ja Soome juhtide ning Euroopa esindajatega rahuraamistikku ja julgeolekugarantiisid.

USA erisaadik Steve Witkoff kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kohtumine tuleb pärast Oslos peetud kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, mida üks USA ametnik nimetas «konstruktiivseteks».

Ametniku sõnul esitas Ukraina Oslos uusi ideid ja ettepanekuid. Kõnelustel osalesid ka Norra ja Soome juhid ning Euroopa ja NATO esindajad. Osalejad jõudsid tema hinnangul «sisulise edasimineku» ni Venemaaga suhtlemise kooskõlastatud lähenemises. Norra peaministri Jonas Gahr Støre'i ja Soome presidendi Alexander Stubbi osalemist kinnitas ka Zelenskõi.

Anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et arutati «põhjaliku rahuraamistiku võtmeelemente»: Ukraina julgeolekugarantiisid, sõjajärgset majanduskava ja laiemat Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Witkoffi eesmärk on «luua tee otseste kolmepoolsete ja laiemate mitmepoolsete läbiräähtumisteni».

Suhted Washingtoniga

Zelenskõi sõitis Oslosse parandama suhteid Washingtoniga, mis on langenud uue madalseisu. USA president Donald Trump on viimasel ajal teinud Moskva suunas žeste, sealhulgas leppinud kokku Vene diislikütuse ostus ja loobunud uute sanktsioonide kehtestamisest. See on põhjustanud kahepoolset vastuseisu USA Kongressis ja muret Euroopa pealinnades.

Zelenskõi ütles arutanud «artikkel 5 laadseid» julgeolekugarantiisid. «Olen tänulik Ameerika poolele, et nad rõhutasid taas, et see saab olema tugev,» lausus ta. Ukraina president rõhutas ka: «Ukrainast ilma Ukrainata mitte midagi.» Trump ütles teisipäeval reporteritele: «Ukraina peab tahtma seda sõda lahendada.»

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas märkis teisipäeval, et diplomaatiline olukord on keeruline ja läbirääkimiste kulgu jälgitakse tähelepanelikult.

Starshieldi piirangud

Elon Musk andis eelmisel nädalal USA ametnike andmetel korralduse aeglustada SpaceX-i Starlinki sõjaväelist versiooni Starshield, millele Ukraina tugineb. Teenust kasutatakse lahinguväljal side jaoks ning droonioperatsioonideks. Piirang on kahjustanud Ukraina ründe- ja õhutõrjedroonide missioone Venemaa vastu.

USA kaitseminister Pete Hegseth kinnitas teisipäeval, et Pentagon pole Starshieldi muutmiseks korraldusi andnud: «Meie vaates pole midagi muutunud.» Trump oli reedel öelnud, et tema piiranguid ei küsinud: «See ei olnud mina. Ja ma ei usu, et see oli Elon.» Musk on varem väitnud, et kiiruse või kasutuse piirangud «otsustab USA sõjavägi ja lõppkokkuvõttes president».

Rünnakud ja Musta mere julgeolek

Vene kaitseministeeriumi teatel tabati teisipäeval Ukraina Reni sadamas kolme lastilaeva ning Odessa suunas teel olnud kahte laeva. Samuti tabati logistikasõlmi Volõnis ja Hmelnõtskis. Venemaa sõnul kasutati neid sõjalisteks vajadusteks. Venemaa ründas teisipäeval taas rakettide ja droonidega tsiviilpiirkondi Ukrainas ning ametnike teatel hukkus vähemalt üheksa inimest.

NATO teatas, et saadab Mustale merele lisalennukeid, droone ja radarisüsteeme pärast mitut rünnakut laevadele Rumeenia ja Bulgaaria lähedal. «Liitlased on saatnud või saadavad Mustale merele lisamere-patrull-lennukeid, radarisüsteeme, lõhkeainete tuvastamise rühmi, luurepersonali, droone ja muud,» ütles NATO pressiesindaja kolonel Martin O'Donnell.

Kreml teatas, et Oleshkõ linnas Venemaa kontrollitavas Lõuna-Ukrainas tegeldakse humanitaarolukorra leevendamisega, kuna elanikud on teatanud toidukriisi süvenemisest. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul arutas Putin seda Trumpiga ja ütles, et küsimusega tegeleb Venemaa inimõiguste volinik.