WHO raport: Kesk- ja Ida-Euroopas saaks nakkuste ennetamisega vähijuhte vähendada

Maailma Terviseorganisatsiooni analüüsi kohaselt oli 2024. aastal üle maailma 2,3 miljonit vähijuhtu seotud nakkustega. Raport toob esile, et Kesk- ja Ida-Euroopas on nakatumisest tingitud kasvajate esinemissagedus tunduvalt kõrgem kui Lääne- või Põhja-Euroopas.

2024. aastal põhjustasid nakkushaigused maailmas ligikaudu 2,3 miljonit uut vähijuhtu, mis moodustab 12 protsenti kõigist diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse (IARC) analüüs, mis toetub GLOBOCAN 2024 andmebaasile, hindas 12 patogeeni mõju, mida teadusmaailm klassifitseerib esimese rühma kantserogeenideks.

Nakkused kui vähitekitajad

Analüüsis keskenduti bakteritele, viirustele ja parasiitidele, mis soodustavad kasvajate teket. Kõige sagedamini olid vähiga seotud maobakter Helicobacter pylori ja inimese papilloomiviirus (HPV). Mõlemad patogeenid tekitasid 2024. aastal ligikaudu 750 000-760 000 vähijuhtu, moodustades ainuüksi kahepeale kokku umbes kaheksandiku ülemaailmsest vähikoormusest.

Muudest patogeenidest põhjustas B-hepatiit hinnanguliselt 360 000 ja C-hepatiit 160 000 vähidiagnoosi. Epsteini-Barri viiruse arvele jäi 260 000 juhtu, mis on seotud peamiselt ninaneelu- ja maovähiga. H. pylori kahjustab seedekulglat ja on peamine mao alaosa vähijuhtude põhjustaja, samas kui HPV on seotud emakakaelavähi ning meeste suu-, neelu- ja pärakuvähiga.

Euroopa piirkondlikud erinevused

Raporti andmed osutavad selgetele piirkondlikele erinevustele, mis puudutavad otseselt ka Euroopat. Kesk- ja Ida-Euroopas on nakkusega seotud vähijuhtude osakaal märgatavalt suurem võrreldes Põhja- ja Lääne-Euroopaga.

Kesk- ja Ida-Euroopas on Helicobacter pylori põhjustatud vähijuhtude haigestumuskordaja 9,2 juhtu 100 000 inimese kohta, samas kui Põhja-Euroopas on see näitaja 2,9. Sarnane muster kordub papilloomiviiruse puhul: kui Kesk- ja Ida-Euroopas esineb 100 000 elaniku kohta 10,5 HPV-ga seotud vähijuhtu, siis Lõuna-Euroopas on see number peaaegu kaks korda väiksem.

Vaktsineerimine ja sõeluuringud

Teadlased märgivad, et olemasolevad meditsiinilised lahendused võimaldavad vähikoormust tunduvalt vähendada. B-hepatiidi ja HPV vastu on saadaval vaktsiinid ning C-hepatiiti saab kontrollida viirusvastaste ravimitega. Emakakaelavähi varajane avastamine sõeluuringute kaudu võimaldab tuvastada vähieelseid seisundeid enne nende muutumist eluohtlikuks.

Samas tunnistab uuring, et koostatud mudelitel on piirangud, kuna globaalne andmestik on ebaühtlane. Näiteks Aafrika riikides on kvaliteetne terviseinfo kättesaadav vaid kahe protsendi elanikkonna kohta, mis tähendab, et nakkuslike vähijuhtude tegelik arv võib olla suurem, kui praegune statistika näitab.