WHO: 2050. aastaks võib vähijuhtumite arv maailmas kasvada 70%

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et ilma täiendavate meetmeteta võib aastaks 2050 uute vähijuhtumite arv kasvada praeguselt 20,6 miljonilt ligi 35 miljonini aastas. Ravile juurdepääs on äärmiselt ebavõrdne: kõrge sissetulekuga riikides elab rinnavähi diagnoosiga viie aasta jooksul 87% naistest, madala sissetulekuga riikides vaid 42%.

Maailma Terviseorganisatsioon nõuab riikidelt kiireloomulisi meetmeid vähiga võitlemisel. Praegu diagnoositakse maailmas igal aastal umbes 20,6 miljonit uut vähijuhtu ja ligi 10 miljonit inimest sureb haiguse tagajärjel, üle 26 000 surma päevas.

Juhtumite arv kasvab järsult

Kui täiendavaid samme ei astuta, võib uute vähijuhtumite arv 2050. aastaks tõusta peaaegu 35 miljonini aastas, ligikaudu 70% rohkem kui praegu. Vähk on maailmas teine peamine surmapõhjus südame-veresoonkonnahaiguste järel.

Ravile juurdepääs on äärmiselt ebavõrdne

WHO toob peamise probleemina välja ebaühtlase juurdepääsu ennetusele, diagnostikale ja ravile. Kõrge sissetulekuga riikides elab rinnavähi diagnoosiga naistest viie aasta möödudes 87%, madala sissetulekuga riikides aga vaid 42%. Vähem kui kolmandik riikidest on vähiravi lülitanud üldise tervisekatte pakettidesse.

WHO esimene küsitlus vähipatsientide hulgas näitas, et vähemalt 45% neist kogeb rahalisi raskusi ja enam kui pooled teatavad vaimse tervise probleemidest.

Ennetatavad riskitegurid

Ligi neli kümnest vähijuhtumist maailmas on seotud välditavate riskiteguritega. WHO loetleb nende hulgas infektsioonid, inimese papilloomiviirus, B- ja C-hepatiit ning Helicobacter pylori, samuti alkoholi ja tubaka tarvitamise, kõrge kehamassiindeksi ning vähese kehalise aktiivsuse.

Kopsuvähk on endiselt kõige sagedasem vähisurma põhjus maailmas. Meestel on levinuimad kopsu-, eesnäärme- ja kolorektaalne vähk, naistel rinna-, kopsu- ja kolorektaalne vähk.

Edusammud pole piisavad

Alates 2010. aastast on tubakatarvitamine maailmas langenud 27% ning nakkustega seotud vähiliigid vähenevad tänu vaktsineerimisele ja sanitaartingimuste paranemisele. WHO hinnangul ei ole see tempo piisav ja ravile juurdepääs jääb endiselt ebavõrdseks.