Wendy Walkeri põneviku tõlkimine Eestis: kuidas sündis raamatu täpne esikaas

Tõlkija Epp Petrone avab uue krimiromaani valmimisprotsessi tagamaid, kirjeldades võitlust autori originaalstiili säilitamise nimel ja täpsema kaanekujunduse sündi. Projekti käigus tuli korrigeerida meditsiinilisi ebatäpsusi, mida varasemad väljaanded olid ekslikult esitanud.

Välismaise ilukirjanduse tõlkimine tähendab sageli enamat kui pelgalt teksti keelevahetust. Epp Petrone koges seda hiljutise krimiromaani kallal töötades, kui tõlketöö omandas ootamatu dimensiooni: vajaduse kaitsta autori kirjutamisstiili toimetaja sekkumise eest. Tööprotsessis tekkisid erimeelsused soovitud lihtsustuste osas, mistõttu tuli tõlkijal korduvalt viidata originaalile, et säilitada teosele omane unikaalne tonaalsus.

Raamatu visuaalne pool nõudis samuti tähelepanelikkust. Lepingu kohaselt tuli esikaane kavand autoriga kooskõlastada, mis viis suhtluseni Wendy Walkeri kirjandusliku agendiga. Selles etapis selgus oluline detail: Inglismaa väljaande puhul oli kirjastaja hiljem kahetsenud eksimust, mis puudutas teoses keskset rolli mängivat ravimit.

Algses versioonis oli esikaanele pandud tablett, kuid raamatu süžees on tegemist veenisisese tilgutiga. See meditsiiniline nüanss on loo kontekstis määrava tähtsusega. Vigade vältimiseks kaasas tõlketiim Facebooki grupi «Lugemise väljakutse» liikmed, et valida sobivaim variant. Lõplikus kujunduses eemaldati eksitav tabletikujutis, tagades seeläbi visuaalse vastavuse raamatu sisule.