Wellesi deklaratsiooni 86. aastapäev: Tsahkna kinnitab Eesti vankumatut toetust Ukrainale

Välisminister Margus Tsahkna rõhutas 86 aastat tagasi sõlmitud Wellesi deklaratsiooni ajaloolist tähtsust, tuues paralleele tänapäeva Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. Eesti välispoliitiline suund jääb kindlaks: piire ei tohi jõuga muuta.

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas 23. juulil, Wellesi deklaratsiooni 86. aastapäeval, et 1940. aastal vastu võetud põhimõtted on praeguse julgeolekuolukorra valguses endiselt jõus. See ajalooline dokument, millega USA keeldus tunnustamast Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt, teenib tänapäeval selge suunisena Eesti toetuses Ukrainale.

Ajalooline järjepidevus

1940. aasta 23. juulil avaldatud Wellesi deklaratsioon oli USA välisministeeriumi toonase riigisekretäri kohusetäitja Sumner Wellesi otsustav samm, mis sätestas, et Ühendriigid ei tunnusta Balti riikide vägivaldset liitmist Nõukogude Liiduga. See deklaratsioon oli viie aastakümne vältel oluline tugisammas Eesti, Läti ja Leedu õiguslikule järjepidevusele, hoides elus nende riikide iseseisvuse tunnustamist rahvusvahelisel areenil kuni Nõukogude okupatsiooni lõpuni.

Sõnum tänapäeva kontekstis

Tsahkna sõnul peegeldab tänane olukord Ukrainas, kus Venemaa üritab jõuga muuta suveräänse riigi piire, sama ohtu, millega Balti riigid 20. sajandi keskel silmitsi seisid. Ministri hinnangul on agressiooni toimepanijatele suunatud signaal sama selge kui aastakümneid tagasi: rahvusvaheliselt tunnustatud piiride muutmine sõjalise jõuga on lubamatu.

«Eesti on sama resoluutne täna kui deklaratsiooni koostamise ajal: piire ei tohi jõuga muuta. Meie toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on ja jääb vankumatuks,» kinnitas välisminister.