Washingtonis tehtud IMF-i simulatsioon leidis tehisintellekti suurima majandusohu

Rahvusvaheline Valuutafond korraldas Washingtonis 50 eksperdiga simulatsiooni, et hinnata tehisintellekti mõju riikide majandusele ja maksutuludele. Kõige tõenäolisemaks ohuks peeti mitte tapjaroboteid, vaid palgatulu- ja üksikisiku tulumaksu kahanemist.

Washingtonis korraldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kahepäevase kinnise simulatsiooni, kus 50 finants- ja tehnoloogiaeksperti hindasid tehisintellekti võimalikku mõju maailmamajandusele. Osalejad jagunesid kuude rühma ning arutasid maksusüsteemide, riigikulude ja sisemajanduse koguprodukti muutumist.

Simulatsiooni keskne järeldus oli, et kõige realistlikum „maailmalõpu stsenaarium“ ei seisne autonoomsetes tapjarobotites. Suurem oht võib tulla hästi tasustatud töökohtade kadumisest ja sellest, et riigid kaotavad olulise osa tööjõumaksudest.

Ameerika Ühendriikides moodustasid üksikisiku tulumaks ja palgamaksud RAND-i hinnangul 2024. aastal 66% föderaalvalitsuse tuludest. Kui tehisintellekt hakkab asendama suure hulga valgekraelisi töötajaid, võivad maksulaekumised väheneda samal ajal, kui kasvavad kulud töötutoetustele ja ümberõppele.

Kaks võimalikku arenguteed

IMF käsitles olukorda, kus tehisintellekt jõuab inimese eksperditasemele viie aasta jooksul. Ühe stsenaariumi järgi pidurdavad arengut ühiskondlik vastuseis ja regulatsioon. Teises, „ohjeldamatu leviku“ stsenaariumis kontrollivad tehnoloogiat mõned suured ettevõtted ning süsteem täidab väga laia ülesannete ringi vähese inimsekkumisega.

Sellisel juhul kannataksid kõige rohkem riigid, kes ostavad tehisintellektiteenuseid sisse, mitte need, kes neid toodavad. Simulatsiooni aruandes leidis IMF, et tegu tuleb käsitleda kui „enneolematut makromajanduslikku üleminekut“, mitte tavalist tehnoloogilist šokki. Erandiks peetakse eeskätt Ameerika Ühendriike ja Hiinat.

Maksulahendused on keerulised

Majandusteadlased on võimalike vastustena pakkunud jõukuse- ja luksusmaksude suurendamist, tarbimismaksude tõstmist, ettevõtete maksukoormuse kasvatamist ning maksu kehtestamist tehisintellekti kasutatavatele tokenitele või arvutusvõimsusele. Kõigil variantidel on aga suured takistused.

Virginia ülikooli majandusteadlase Lee Lockwoodi hinnangul tuleks Ameerika Ühendriikides tulumaksu asendamiseks tõsta tarbimismaks ligikaudu 33 protsendini. Prantsusmaal ei õnnestunud kehtestada 2-protsendilist maksu üle 100 miljoni euro suurusele varale. Tehisintellekti kasutusmaks eeldaks aga rahvusvahelist kokkulepet, sealhulgas Washingtoni ja Pekingi vahel.

Tehnoloogiasektoris on töökohtade vähendamine juba alanud. Oracle koondas kevadel 30 000 töötajat ning Meta kärbib ligikaudu 8000 töökohta. Alates 2026. aasta algusest on üleilmne tehnoloogiasektor kaotanud peaaegu 135 000 töökohta, kuigi need koondamised moodustavad kogu tööturust endiselt väikese osa. Ameerika Ühendriikide majandus kasvas 2025. aastal 2,1% ning koondatud töötajad on seni paljudel juhtudel uue töö leidnud.