Washingtonis on Kongressi juristid kimpus tehisintellekti loodud vigaste eelnõudega

USA Kongressi õigusnõustamise büroo (OLC) seisab silmitsi kasvava töökoormusega, kuna poliitikute abid ja lobistid esitavad tehisintellekti koostatud eelnõusid, mis kubisevad faktivigadest. Ekspertide sõnul kulub nende dokumentide parandamisele rohkem aega kui täiesti uute eelnõude kirjutamisele.

Washingtonis asuv USA Kongressi seadusandliku nõustamise büroo (OLC) on sattunud olukorda, kus büroo juristid peavad tegelema järjest suurema hulga vigaste seaduseelnõudega. Probleemi tuumaks on tehisintellekti tööriistade, nagu ChatGPT ja Claude, laialdane kasutamine poliitiliste dokumentide koostamisel ilma piisava järelevalveta.

Algoritmide tekitatud õiguslikud vead

Õigusspetsialistid märgivad, et tehisintellekti mudelid ei suuda haarata keerulisi juriidilisi nüansse, mis on seadusloome puhul kriitilise tähtsusega. Näiteks ei suuda algoritmid adekvaatselt eristada maksusoodustuste eri vorme, nagu maksuvabastused, krediidid või otsesed toetused. Veelgi enam, automatiseeritud süsteemid teevad sageli vigu föderaalseaduste viitamisel, mis võib potentsiaalselt tekitada tuhandeid ebakõlasid õigussüsteemis.

Süsteemne probleem ilmneb ka definitsioonide tasandil. Kui tehisintellektile antakse juhis koostada dokument föderaalprogrammi kohta, võib see jätta välja piirkonnad nagu Columbia ringkond või põlisameeriklaste reservaadid, kui need pole otseselt «osariigina» märgitud. Sellised eksimused nõuavad OLC juristidelt põhjalikku kontrolli ja ümbertegemist.

Töökoormuse kasv ja usalduskriis

OLC statistika näitab selget trendi: büroo töökoormus on tehisintellekti levikuga märgatavalt kasvanud. Käesoleva kongressi esimese 60 päeva jooksul laekus büroole 5623 päringut, mis ületab kahe aasta tagust taset 72 protsendi võrra. Eelmise koosseisu ajal valmistas 61-liikmeline juristide meeskond kokku üle 30 000 eelnõu.

Büroo juht Warren Burke on hoiatanud, et kolmandate osapoolte, olgu need inimesed või arvutiprogrammid, koostatud tekstid vajavad märksa põhjalikumat revideerimist. Ta nentis märtsikuistes ütlustes parlamendi alamkomisjoni ees, et vigadest kubiseva materjali parandamine on ajamahukam kui nullist alustamine. Vaatamata pingetele on tehisintellekti kasutamine seadusloomes siiani tabuteema, millest avalikult rääkida ei soovita.