Washingtoni ravimipoliitika survestab Euroopa ravimiturgu ja investeeringuid

USA on sõlminud 26 lepingut ravimifirmadega, et sundida tootmist ja uusi ravimeid Ameerika Ühendriikidesse, mis on tekitanud muret Euroopa ravimitööstuse ja patsientide juurdepääsu pärast. Eksperdid hoiatavad, et killustatud Euroopa turg jääb USA jõulisele majanduspoliitikale alla.

Washingtonis teatati ravimitootjatega sõlmitud uutest kokkulepetest, mis viib USA sõlmitud lepingute koguarvu 26-ni. Need nn enamsoodustusrežiimi lepingud nõuavad firmadelt investeeringuid Ameerika Ühendriikide rajatistesse, mille kogumahuks on hinnatud vähemalt 19,6 miljardit dollarit. Eesmärk on sundida ravimifirmasid tooma uued tooted USA turule hindadega, mis on võrreldavad Euroopa turul kehtivatega, vältides samal ajal tariife.

Mõju Euroopa ravimitööstusele

Euroopa ravimitööstuse esindajad hoiatavad, et USA jõuline poliitika võib muuta Euroopa patsientide olukorda. Kuna Washington kopeerib lepingutes mõnede Euroopa riikide hinnatasemeid, eelistavad ettevõtted hoida USA hindu kõrgemana, mistõttu nad võivad uute ravimite turuletoomist Euroopas edasi lükata.

Adrian van den Hoven, Medicines for Europe peadirektor, märkis, et ettevõtted võivad kõhelda ravimite turuletoomisega Euroopas, Jaapanis või Kanadas, kui nad eeldavad, et sealne hind kujuneb madalamaks kui USA-s. Ka Hollandi panga ING tervishoiuökonomist Diederik Stadig viitas, et 2026. aasta esimese nelja kuu jooksul on Euroopa Ravimiametile esitatud vähem taotlusi uute ravimite turuletoomiseks.

Euroopa Komisjoni ja riikide reaktsioon

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Eva Hrncirova kinnitas teisipäeval, et institutsioon jälgib tähelepanelikult USA poliitika rakendamist ja selle võimalikku mõju Euroopa turule. Komisjoni tellitud analüüsi kohaselt on aga veel vara hinnata lõplikke tagajärgi ravimite hindadele ja turuletoomisele Euroopas.

Euroopa Konföderatsiooni ravimiettevõtjate peasekretär Alexander Natz rõhutas, et praegused meetmed, nagu kavandatav Biotech Act ja patendipikendused, tulevad liiga hilja. Natz lisas, et USA lähenemine on jõudnud uude faasi, kaasates nüüd ka keskmise suurusega ravimifirmasid, mis tähendab, et mõju ulatub ravimite hindadest kaugemale, mõjutades otseselt innovatsiooni ja tootmise asukohti.

Nathalie Moll, Euroopa Ravimitööstuste ja Ühenduste Föderatsiooni peadirektor, tõi välja, et Euroopa peab ise oma atraktiivsust tõstma. Stadig lisas omalt poolt, et Euroopa probleem seisneb lisaks hinnastamisele ka killustatud turus. Tema sõnul on Euroopa Komisjon küll lahendusi välja pakkunud, kuid liikmesriigid ei suuda vajaliku kiirusega tegutseda.