Washingtoni poliitika: USA prioriteediks on Lähis-Ida, mitte Ukraina sõda

USA administratsioon keskendub praegu Lähis-Idas eskaleerunud kriisile, mis on jätnud Ukraina toetamise ja õhutõrje arendamise teisejärguliseks. Sõjaliselt on Ukraina küll oma positsioone parandanud, kuid vajab hädasti jätkuvat Ameerika Ühendriikide tehnilist abi.

Washingtoni tähelepanu on praegusel hetkel üheselt suunatud Lähis-Idale, jättes Ukraina abistamise ja toetuse teisejärguliseks. Valge Maja on võtnud selge hoiaku, et keskendutakse ühele sõjalisele konfliktile korraga, mis tähendab Ukraina teemade ajutist tahaplaanile jäämist.

Sõjauuringute Instituudi analüütik George Barros märgib, et Ukraina on suutnud mõnes rindelõigus initsiatiivi haarata ja oma positsioone parandada. See edu on aga habras, sest Ukraina vajab pidevat õhutõrje täiendust, eriti eesoleva talve eel, mil Venemaa püüab tõenäoliselt taas elektriinfrastruktuuri rünnata.

Patriot-rakettide tootmisplaanid

Washingtonis on kõne all olnud võimalus toota Patriot PAC-3 õhutõrjerakette otse Ukrainas. Ekspertide hinnangul on need praeguses sõjas ainsad relvad, mis suudavad Venemaa ballistilisi ja hüperhelikiirusega rakette tõhusalt tõrjuda. Isegi kui otsus tootmise alustamiseks langetataks täna, kuluks tootmisliinide käivitamiseks aastaid.

Endine USA suursaadik NATO juures Douglas E. Lute selgitas, et prioriteedid on praegu nihkunud. «Praegu on kõige pakilisem ülesanne Lähis-Ida olukorra lahendamine. Kui see õnnestub mingilgi määral rahuldavalt lahendada, võib Valge Maja tähelepanu taas pöörduda Ukraina sõja poole,» lausus Lute.

Hoolimata diplomaatilisest fookuse nihkumisest ei ole Donald Trump Ukrainaga suhteid katkestanud. Endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst tõi välja, et Trump on viimase nelja nädala jooksul kohtunud Volodõmõr Zelenskõi-ga kahel korral ning jätkab ka telefonikõnesid Vladimir Putiniga-iga. Administratsiooni edasine poliitika Ukraina suhtes jääb aga analüütikute hinnangul muutlikuks.