Washingtoni diiselkütuse tehing Venemaaga tekitab pingeid Ukrainas ja USA poliitikas

USA president Donald Trump teatas diiselkütuse ostmisest Venemaalt, mis nõuab sanktsioonide leevendamist. Samal ajal nõuab Washington Ukrainalt energiataristu rünnakute lõpetamist, põhjustades vastuseisu nii Ukrainas kui ka USA Kongressis.

USA president Donald Trump teatas Washingtonis, et sõlmis Venemaaga kokkuleppe diiselkütuse ostmiseks. Tehing eeldab ajutist sanktsioonide leevendamist Moskva suhtes. Ühtlasi kuulutas president välja nn energia rahu Ukraina ja Venemaa vahel. Kiievi ametnikud märkisid, et idee ei olnud nendega eelnevalt arutatud, kuid Ukraina on valmis oma rünnakud Venemaa energiataristule peatama, kui Moskva teeb sama.

Fookus vahevalimistel

Kölni Ülikooli politoloog Thomas Jäger selgitas, et Trumpi samm on suunatud 3. novembril toimuvatele USA vahevalimistele. Küsitlused näitavad, et Vabariiklik Partei võib kaotada enamuse Esindajatekojas, kusjuures ka Senati kontroll on ohus. Kuna USA valijad on kõrgete kütusehindade pärast rahulolematud, näevad vaatlejad diisliostus pigem poliitilist žesti. Jägeri sõnul on plaanitavad kütusekogused nii väikesed, et need ei mõjuta USA kütuseturu hindu ühegi päeva ulatuses.

Sõjaline mõju ja luureinfo

Müncheni Bundeswehri Ülikooli julgeolekuekspert Carlo Masala märkis, et Trumpi tegevus näitab keskendumist sisepoliitikale, mitte Ukraina toetamisele. Ehkki Venemaa saab tehingust tulu, ei pruugi see tuua strateegilist sõjalist eelist Donbassis. Samas võib olukord eskaleeruda, kuna USA on ähvardanud peatada luureinfo jagamise Ukrainale ja blokeerida PURL-programmi, kui Ukraina jätkab rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele. Masala sõnul oleks luureinfo voo katkemine Ukrainale raske löök, kuid Prantsusmaa luureandmed võivad seda mõju osaliselt leevendada.

Kongressi vastasseis

Olukorda raskendab USA Kongressis sel suvel vastu võetud seadus. Septembris Trumpi allkirjastatud seadus annab presidendile laiad volitused Venemaa ametiisikute ja varilaevastiku sanktsioneerimiseks, olles vastuolus unilateraalse diislitehinguga. Endine diplomaat Daniel Fried tõdes, et kuigi president võib plaaniga jätkata, avaldavad nii demokraadid kui ka vabariiklased administratsioonile survet. Rühm senaatoreid on juba teinud ühisavalduse, milles nimetavad Venemaaga sõlmitud diislitehingut ebaseaduslikuks ja nõuavad selle viivitamatut tühistamist.