Washington, Moskva ja Kiiev valmistuvad oktoobris uueks rahukõneluste vooruks

USA esindajad Steven Witkoff ja Jared Kushner külastasid septembris Moskvat ja Kiievit, et valmistada ette uusi läbirääkimisi sõja lõpetamiseks. Vaatamata diplomaatilisele aktiivsusele pole põhiküsimustes, nagu territooriumide staatus, seni kompromisse saavutatud.

USA president Donald Trumpi administratsiooni esindajad, erisaadik Steven Witkoff ja Jared Kushner, viisid septembris läbi visiidid Moskvasse ja Kiievisse. Kohtumiste eesmärk oli valmistada ette uut rahukõneluste vooru, mis on kavandatud toimuma oktoobris 2026. Eelmised riikidevahelised läbirääkimised, mis toimusid veebruaris 2026 Genfis, ei toonud soovitud läbimurret ning olid pärast seda pikalt külmutatud.

Diplomaatiline vahekäik ja uued ideed

Kõneluste ettevalmistus toimub ajal, mil USA administratsioon otsib võimalusi konfliktide vaigistamiseks enne novembri 2026 vahevalimisi. USA välisminister Marco Rubio on varem tunnistanud, et sõja lõpetamiseks on vajalikud uudsed lähenemised, mitte pelgalt vanade ideede kordamine. Üheks arutlusel olevaks teemaks on nn energiamahu kokkulepe, mille kohaselt mõlemad pooled loobuksid rünnakutest kriitilise energiataristu vastu. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy on küll ideed toetanud, kuid rõhutab, et ootab partneritelt konkreetseid ettepanekuid.

Vaatamata visiitidele on Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Sergei Lavrovi juhitud Venemaa välisministeeriumi positsioonid jäänud muutumatuks. Moskva nõuab jätkuvalt Ukraina vägede ühepoolset taandumist Donbassist, mida Ukraina on korduvalt keeldunud tegemast. Ekspertide hinnangul kasutavad osapooled diplomaatilisi kanaleid pigem taktikalisel eesmärgil.

Sõjaline olukord ja geopoliitiline surve

Sõjategevus on viimastel kuudel laienenud, hõlmates sügavaid rünnakuid logistiliste objektide ja kütusetaristu vastu. Ukraina on püüdnud oma kaugmaarelvastusega survestada Venemaa majandust, samas kui Venemaa on intensiivistanud raketirünnakuid Kiievile. Ukraina kaitseministeeriumi ja luure esindaja Kyrylo Budanov on märkinud, et kaugmaarakettide rünnakud on toetav vahend surve avaldamiseks, mitte sõja ainus võidustrateegia.

Diplomaatilise protsessi üheks ajendiks on ka USA soov leevendada Lähis-Ida konflikti mõjusid maailmamajandusele, suunates tähelepanu mujale. Kuigi eksperdid, nagu endine USA suursaadik NATO juures Kurt Volker, on viidanud, et osapooled võivad tegeleda vaid diplomaatilise «farsi» mängimisega, säilitavad kõik osapooled huvi läbirääkimiste formaadi elushoidmiseks, et vältida edasist sanktsioonide karmistamist või uusi strateegilisi vigu.