Washington kehtestas sanktsioonid Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnikele

USA välisminister Marco Rubio teatas sanktsioonidest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu presidendi Tomoko Akane ja vandeadvokaadi Abdoulaye Seye vastu. Washington süüdistab kohut politiseerituses ning on asunud teostama strateegilist survet, et piirata institutsiooni mõjuvõimu.

Washingtoni ja Haagi suhetes on toimunud uus pööre. USA välisminister Marco Rubio teatas sanktsioonide kehtestamisest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) juhtkonnale. Meetmed puudutavad otseselt kohtu presidenti, jaapanlannat Tomoko Akane, ning senegallasest vanemprokuröri Abdoulaye Seye.

Sanktsioonide sisu ja mõju

USA on otsustanud külmutada nende isikute USA jurisdiktsiooni all olevad varad. Ühtlasi piiratakse neil ligipääsu Ameerika Ühendriikide finantssüsteemile. Marco Rubio põhjendas sammu ICC väidetava "korruptsiooniga" ja organisatsiooni mandaadi ületamisega. USA ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige, mistõttu ei ole kohtul otsest jurisdiktsiooni Ameerika Ühendriikide territooriumil toimunud tegevuste üle.

Hetkel kuulub ICC-sse 125 riiki, kuid maailma suurriikidest on sellest kõrvale jäänud nii USA, Venemaa kui ka Hiina. USA varasemad katsed kohtu tegevust piirata on hõlmanud viisapiiranguid töötajatele ja ähvardusi kaaluda täiendavaid meetmeid nende riikide suhtes, kes teevad ICC-ga koostööd.

Muutunud poliitiline kurss

Olukord on märkimisväärne, kuna Rubio varasem hoiak kohtu suhtes oli märgatavalt teistsugune. Veel 2022. aastal, pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse, toetas ta USA Senatis resolutsiooni, mis tervitas ICC uurimisi Venemaa tegevuse suhtes. Toona kirjeldas senat kohut kui institutsiooni, mis "püüab järgida õigusriigi põhimõtteid".

Eksperdid hoiatavad, et praegune survekampaania võib tekitada nn jahutava efekti. See tähendab, et teiste riikide ettevõtted või prokurörid võivad muutuda ettevaatlikumaks, et vältida kokkupõrkeid USA sanktsioonidega. Samas on Euroopa Liit ja mitmed väiksemad riigid kinnitanud jätkuvat toetust Haagis asuvale kohtule, nähes selles olulist garantiid sõjakuritegude karistamatuse vastu.