Wagneri 'Reini kuld' tõi Kuressaare lavale 40 tonni vett

Kuressaare ooperipäevadel esietendus 18. juulil Richard Wagneri ooper 'Reini kuld', mis üllatas publikut lavale toodud 40 tonni veega. Lavastuse muusikajuht Risto Joost ja trupp panustasid tehniliselt keerukasse lahendusse, et tuua vaatajateni tetraloogia esimene osa.

18. juulil jõudis Kuressaare lossi ooperimaja lavale Richard Wagneri tetraloogia "Nibelungi sõrmus" esimene osa "Reini kuld". Rahvusteatri Vanemuine ja Eesti Kontserdi ühise suurprojektina valminud ooperi muusikajuht on Risto Joost ning lavastaja, kunstnik ja valguskunstnik hollandlane Michiel Dijkema.

Vesi laval kui tehniline väljakutse

Lavastuse üheks silmapaistvamaks elemendiks kujunes 40 tonni vett, mis täitis lava keskosa ja sundis nii lauljaid kui ka tehnilist meeskonda tavapärasest erinevatele võtetele. Kuigi Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Ain Anger tundis algselt skepsist nii suure koguse vee lavale toomise vajalikkuse suhtes, osutus basseinilahendus etenduse vältimatuks osaks. See võimaldas Reini tütardel ja Alberichil, keda kehastas Rauno Elp, luua veealuse maailma, mis oli lavastuslikult efektne ja sümboolselt seotud maailma loomise müütidega.

Kogu trupp oli muusikaliselt ja füüsiliselt nõudliku ülesande kõrgusel. Näiteks Reini tütred, keda laulsid Annaliisa Pillak, Kadri Raalik ja Sandra Laagus, pidid lisaks vokaalsele pingutusele arvestama pideva sukeldumise ja kostüümide eripäraga. Samuti olid laval teiste seas Hrólfur Sæmundsson Wotani rollis, Annely Peebo Frickana ning hiiglasi kehastanud Ain Anger ja Kristjan Häggblom, kelle stseenid pakkusid ooperile vajalikku mastaapsust.

Suur panus ja kordumatu elamus

Lavastaja Michiel Dijkema ja kostüümikunstnik Martijn Kramp lõid visuaalse maailma, mis toetas Wagneri helikeelt ilma vajaduseta tegevust kaasajastada. Risto Joosti sõnul valiti sellise mastaabiga lähenemine teadlikult, et tagada etenduse kvaliteet hoolimata piiratud kordadest.

"Meil oli mõte, et kas teeme nii-öelda all in või mitte midagi ehk kõik mängu," kommenteeris Risto Joost tööprotsessi. Trupp panustas muusikaliselt ja tehniliselt nagu tavaproduktsiooni, arvestades Kuressaare lossi hoovi eripärasid ja välitingimusi. Kuna tegemist on unikaalse, ühekordse suursündmusega, on huvi selle vastu erakordselt suur. Artikli kirjutamise ajaks on järgmise aasta "Valküüri" etendused juba välja müüdud.