Vučić käis Kiievis, lubas humanitaarabi, kuid keeldus deklaratsioonist Venemaa vastu

Serbia president Aleksandar Vučić kohtus Kiievis Volodõmõr Zelenskõiga ja osales Kagu-Euroopa-Ukraina tippkohtumisel, lubades jätkata humanitaarabi andmist. Ta keeldus allkirjastamast ühisdeklaratsiooni, mis nõuab Ukraina jätkuvat julgeolekutoetust ja Venemaale surve suurendamist. Tegemist on Vučiči esimese visiidiga Ukraina pealinna enam kui kümne aasta jooksul.

Serbia president Aleksandar Vučić lubas pärast Kiievi-visiiti anda Ukrainale täiendavat finants-, meditsiini- ja energiaabi, sealhulgas aidata taastada üht Ukraina linna, mille nime ta ei avaldanud. Samal ajal keeldus ta allkirjastamast tippkohtumise ühisdeklaratsiooni, mis kutsub üles jätkama Ukraina poliitilist, sõjalist ja rahanduslikku toetamist ning suurendama survet Venemaale.

«Pole saavutanud head edasiminekut, kuid teeme kõik võimaliku... et jõuda parimale tulemusele selle linna inimeste jaoks,» ütles Vučić Serbia ajakirjanikele.

Kaks aastat, kaks tippkohtumist

Vučić kohtus Kiievis president Volodõmõr Zelenskõiga ja võttis osa Kagu-Euroopa-Ukraina tippkohtumisest. Tegemist on tema esimese visiidiga Ukraina pealinna enam kui kümne aasta jooksul, ehkki mitte esimese Ukraina-reisiga üldse, aasta tagasi osales ta samasuguses tippkohtumises Odessas.

Visiit toimus nädal pärast ELi kandidaatriikide konverentsi Belgradis, kus Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk süüdistas Moskvat Serbia, Ukraina, Moldova ja Gruusia rahvaste alandamises. Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova kritiseeris laupäeval Belgradil selle avaliku ründamise eest vaikimist.

Serbia tasakaaluakt

Belgrad ei ole ühinenud lääneriikide sanktsioonidega Venemaa vastu, kuid on korduvalt hääletanud ÜROs Venemaa poliitika vastu ning toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, sealhulgas Venemaa poolt 2014. aastast alates hõivatud aladel. Kiiev omakorda ei ole tunnustanud Kosovo 2008. aastal väljakuulutatud iseseisvust.

Serbia sõltuvus Venemaast on majanduslikult sügav: Venemaa on riigi suurim gaasivarustaja ning Ameerika sanktsioonide all olev naftafirma NIS kuulub valdavalt Gazprom Neftile ja Gazpromile. Samas taotleb Serbia ELi liikmesust.

Moskva on mitu korda süüdistanud Belgradis Ukrainale laskemoona müümist vahendajate kaudu. Serbia eitab Kiievile tarnimist, väites, et müüs toodangut teistele ostjatele üle maailma.

60 miljonit eurot tsiviilabi

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist 2022. aastal on Serbia andnud Ukrainale umbes 60 miljonit eurot mittemilitaarset abi. Mais võõrustas Vučić Belgradis Ukraina asepeaminister Taras Katškat; siis leppisid pooled kokku jätkata tööd vabakaubanduslepingu kallal.

Vučić kinnitas, et Serbia toetab Ukraina ja Moldova ELi-püüdlusi. «Ukraina, Moldova ja kõik teised... võivad alati loota Serbia toetusele,» ütles ta.