Võrtsjärve angerjasaak langes pärast rekordilist eelmist aastat märgatavalt

Pärast mullust üle 50-tonnist rekordit on Võrtsjärve angerjasaak tänavu vähenenud 18 tonnini. Ekspertide sõnul tuleneb langus varasemate aastate väiksemast asustamisest.

Pärast möödunud aastal saavutatud rekordilist üle 50-tonnist angerjasaaki on Võrtsjärve tänavune püüginäitaja langenud 18 tonnile. Püügimahu vähenemine on tingitud eelkõige vähenenud püügikõlbuliku kala varudest.

Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse osakonna teadur Priit Bernotas selgitas olukorda madalama asustamisaktiivsusega aastatel 2017 ja 2018. Just nendel aastatel vette lastud angerjapõlvkonnad on jõudnud praeguseks püügimõõtmeteni, mistõttu peegeldub varasem tegutsemine otse praeguses saagis.

Inimene kontrollib populatsiooni

Angerjate arvukus Võrtsjärves sõltub täielikult inimese sekkumisest, kuna Narva jõe paisud ja elektrijaamad on kalade loodusliku rändetee sulgenud. Bernotas märkis, et pelgalt maime juurde tuua ei ole lahendus, kuna osa kaladest rändab Emajõe süsteemi ja Peipsi järve, kus Võrtsjärve kalurid neid püüda ei saa.

Vaatamata angerjasaagi vähenemisele ja raskustele haugivarudega, mida mõjutasid kevadine madal veetase ning kaldaalade roostumine, on üldine kalasaak Võrtsjärves püsinud stabiilsena. Tänu headele kohha- ja latikapüügi tulemustele küündis järve kogusaak tänavu 133 tonnini, mida nii teadlased kui kalurid hindavad tavapäraseks hooajaks.