Võrklaev ja Sõerd: riik saaks üle 100 miljoni euro kokku hoida

Reformierakonna riigikogu liikmed Mart Võrklaev ja Aivar Sõerd esitasid kärpeettepanekud, millega saaks nende hinnangul kokku hoida üle 100 miljoni euro. Pakutud meetmete hulgas on Tartu südalinna kultuurikeskuse ehitamise edasilükkamine, riigipalgaliste puhkuse lühendamine ja jõukate omavalitsuste tulumaksuosa vähendamine. Paar möönab ise, et Reformierakonna juhatuse seatud 400 miljoni euro suurust kärpeeesmärki see summa täis ei kata.

Reformierakonna riigikogu liikmed Mart Võrklaev ja Aivar Sõerd, mõlemad endised rahandusministrid, tõid välja konkreetsed kohad, kust riik saaks raha kokku hoida. Kokkuliidetuna ulatuvad nende ettepanekud üle 100 miljoni euro, kuigi mitte kõik neist oleks realiseeritavad juba järgmisel aastal.

Kultuuriobjektid ja omavalitsuste rahastus

Mõlema saadiku sõnul tuleks keerulistel aegadel edasi lükata riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamine. Loetelus on Tartu südalinna kultuurikeskus Siuru, Tallinna filmilinnaku ehitus ning Estonia ooperiteatri laiendus.

«Keerulistel aegadel saame ilma nendeta hakkama ja kui on jälle head ajad, siis kasutame seda raha ja ehitame,» ütles Võrklaev, lisades, et Siuru ehitamine maksab prognoosi järgi ligi sada miljonit eurot.

Sõerd oli nõus: «Need on kõik head ja toredad asjad. Aga me elame võlgu, võlg kasvab kiiresti ja jätkusuutmatult ning meil tuleb praegu võetud laenu tagasi maksta hiljem kõrgema intressiga võetud laenuga.»

Võrklaev, kes on varem töötanud ka Rae vallavanemana, tegi ettepaneku muuta omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa nii, et jõukamatesse piirkondadesse, nagu Tallinn, laekuks edaspidi pisut väiksem protsent. Rikastes omavalitsustes kasvavad palgad kiiremini, mistõttu kerkib nende eelarve tempokamalt kui mujal. «Tallinn jagab tasuta asju ning teeb suhteliselt populistlikke otsuseid, mida teised omavalitsused ega riik endale lubada ei saa,» sõnas ta.

Võrklaev rõhutas, et jõukate omavalitsuste eelarved ei kahaneks, nende tulevane kasv oleks lihtsalt mõnevõrra aeglasem. Omavalitsuste eelarved kasvavad tema sõnul suurusjärgus sada miljonit eurot aastas, lõviosa sellest jõukatele piirkondadele. «Arvan, et ainuüksi Tallinnast võiks tulla rohkem kui paarkümmend miljonit eurot,» hindas ta.

Riigipalgaliste puhkus ja tervishoiu omaosalus

Mõlemad saadikud nägid kokkuhoiuvõimalust avaliku sektori puhkusepäevade vähendamises. Praegu on umbes 130 000 riigi- ja riigiettevõtete töötajal 35 puhkusepäeva, erasektoris on norm 28 päeva.

«Sama töö saaks ära teha väiksema arvu inimestega, sest kui on seitse päeva vähem puhkust, nagu tavalistel tööinimestel, on tööpäevi selle võrra rohkem,» selgitas Võrklaev. Kaks aastat tagasi, kui see idee esimest korda õhku tuli, näitasid rahandusministeeriumi arvutused vähemalt 50 miljoni euro suurust kokkuhoidu.

Sõerd juhtis tähelepanu haigekassa puudujäägile, mai seisuga ligi 67 miljonit eurot, aastaks planeeritakse üle 100 miljoni euro miinust, ning arvas, et arsti visiiditasu tuleks tõsta. «Alates visiiditasust on kohti, kus omaosalust tuleb lihtsalt suurendada,» ütles ta.

Samuti leidsid mõlemad, et teatud ülikoolierialadel võiks kehtestada õppemaksu. «Kui tahame ka edaspidi kvaliteetset kõrgharidust pakkuda, peaksime avama arutelu, et teatud erialadel ja tingimustel võiks olla suurem omaosalus,» sõnas Võrklaev.

Ministeeriumide ülekantav raha

Kõige suurema ühekordse kokkuhoiu leiaksid mõlemad riigikogu liikmed ministeeriumide kasutamata eelarvereservide piiramisest. Eelmisel aastal jäi kasutamata ja kanti järgmisesse aastasse edasi ligi 390 miljonit eurot raha, mille riigikogu oli mõelnud konkreetselt eelmiseks aastaks.

«Kui sinna tõsiselt sisse vaadata, annaks umbes 100 miljonit põhieelarvest raha välja võtta ja vaadata, mis on need tegevused, mida päriselt ei tehta, kuid kuhu raha igal aastal ette nähakse,» ütles Võrklaev.

Sõerd selgitas probleemi teise nurga alt: «Ministeeriumid kirjutavad eelarvesse teemasid, mis ei ole mingil ajal enam aktuaalsed. Sel hetkel, kui ministeerium oma eelarvet koostas, oli see kuluartikkel vajalik, aga tänaseks päevaks on see aktuaalsuse kaotanud.»

Reformierakonna juhatus seadis kuu aega tagasi eesmärgiks vähendada eelarve puudujääki järgmisel aastal neljale protsendile SKP-st; rahandusministeeriumi hinnangul tähendaks see umbes 400 miljoni euro suurusi kärpeid. Välisminister Margus Tsahkna on pakutud kärpeid kritiseerinud: «Ma olin ka siis kärpekrokodill, kui Eesti oli sügavas finants- ja majanduskriisis 2007. ja 2008. aastal. Aga nende kõlavate sõnade taga ma ei näe praegu ühtegi konkreetset ettepanekut.» Eesti 200 on omalt poolt öelnud, et 400 miljoni euro suurused kärped pole mõistlikud ega reaalsed.