Võrdõiguse volinik: Eesti reformib seaduseid liiga tagasihoidlikult

Soolise võrdõiguse volinik Christian Veske kritiseerib, et Eesti võtab üle Euroopa Liidu direktiivid võrdõiguse kaitseks, kuid siseriiklik reform jääb liiga minimaalseks. Volinik ütleb, et eri haavatavate gruppide kaitse standardite ühtlustamine on poliitkoridorides jäänud pidama.

Eesti täidab Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise kohustust, et tugevdada õiguskaitset ja võrdõiguse voliniku institutsionaalset rolli. Siiski märkab Veske, et riik piirdub õigusmuudatustes vaid minimaalse tasemega ja jätab tegemata mahuka seadusandlusreformi, mis oleks vajalik kõigi ühiskonna haavatavate gruppide ühtseks kaitseks.

Probleemi olemus peitub selles, et Eestis kehtivad eri seadused erinevate diskrimineerimisealuste, nagu sugu, rahvus, usund ja puue, kaitse osas. See loomulik kohtumine poliitiliste takistustega on muutnud tervikliku võrdõiguse reformi elluviimise keeruliseks. Volinik Christian Veske nentis, et kauaoodatud muudatus jääb ootama, kuigi rahvusvaheline õigusruum liigub edasi.

Euroopa Liidu direktiivid nõuavad liikmesriikidelt tugevamate õiguskaitsemehhanismide loomist, kuid Eesti eelistab neid minimaalselt rakendada. See lähenemine ei lahenda Veske sõnul süvaprobleemi, kus erinevate marginaliseeritud gruppide seaduslik kaitse on ebavõrdne ja fragmenteeritud.

Volinik viitab, et seadusandliku reformi edukus sõltub poliitilisest tahteavaldusest ja ühiskondlikust survel. Praegu on nii mõlemad piiratud, mistõttu jääb Eesti ja teised liikmesriigid EL-i miinimumnõuete tasemele.