Vööümbermõõt ennustab südamehaigusi täpsemalt kui kehamassiindeks

Värske uuring näitab, et vööümbermõõt ja puusade suhe on südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamisel usaldusväärsemad näitajad kui kehamassiindeks. Kõhupiirkonna rasvumist peetakse terviseriskiks ka neile, kelle üldine kehakaal on normi piires.

Vööümbermõõt ja puusade suhe on südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamisel märksa usaldusväärsemad näitajad kui laialt levinud kehamassiindeks (KMI). JACC ajakirjas avaldatud uurimistöö tulemused viitavad, et kõhupiirkonda koondunud rasv suurendab terviseprobleemide tõenäosust ka neil inimestel, kelle kehakaal on normi piires.

Teadlased analüüsisid kokku 259 388 inimese terviseandmeid. Vaatluse all olid patsiendid, keda oli tabanud infarkt, insult, südamepuudulikkus, kodade virvendusarütmia või isheemiatõbi. Andmestik hõlmas ka isikuid, kes olid vaatluse käigus juba eelnenud terviseprobleemide tõttu surnud.

Tulemused näitasid, et suur vööümbermõõt ning kõrge vöö- ja puusasuhte näitaja tõstsid südame-veresoonkonna haiguste riski 15 kuni 50 protsenti. See seos ilmnes ka nende puhul, kelle KMI oli tavapärane. Samas ei täheldatud ohtude kasvu neil, kel oli küll ülekaal, kuid vööümbermõõt püsis väike.

KMI arvutamisel kasutatav valem, kus kehamass jagatakse pikkuse ruuduga, jätab teadlaste sõnul tähelepanuta rasva tegeliku jaotumise organismis. Erilist ohtu kujutab endast kõhuõõne elundeid ümbritsev vistseraalne rasv. Uuringus nenditakse siiski, et töös ei võetud arvesse toitumisharjumusi, füüsilise aktiivsuse taset ega geneetilisi eelsoodumusi, mis võivad tervisenäitajate kujunemist mõjutada.