Vladimir Tšuikin meenutab 1991. aasta augustiputši Narvas

Endine Narva linnavolikogu esimees Vladimir Tšuikin murdis 33 aastat kestnud vaikuse ning rääkis 1991. aasta augustisündmustest Narvas. Ta eitab, et kohalikud võimud oleksid putšiste toetanud, väites, et tegemist oli sooviga eraldiseisvalt tegutseda.

Pärast enam kui kolme aastakümne pikkust avalikkusest eemalehoidmist on 1991. aasta augustiputši ajal Narva linnavolikogu juhtinud Vladimir Tšuikin otsustanud jagada oma vaadet toonastele sündmustele. Ida-Virumaa poliitikas keskset rolli mänginud Tšuikin, keda on aastate jooksul seostatud augustiputši toetamisega, kirjeldab nüüd toimunut kui valikut, mitte kui otsest poolehoidu riigipöörajatele.

Iseseisev kurss või putši toetamine?

Tšuikini väitel ei olnud toonaste Narva aktivistide peamine eesmärk Moskva riikliku erakorralise seisukorra komitee ehk putšistide ideoloogiline toetamine. Tema sõnul lähtusid kohalikud võimud 1991. aasta augustis pigem soovist ajada oma rada. „Me lihtsalt ütlesime, et läheme oma teed,“ kommenteeris Tšuikin tagantjärele oma toonaseid seisukohti.

Vastuoluline pärand Eesti ajaloos

Nõukogude aja lõpus ja Eesti taasiseseisvumise alguses oli Tšuikin üks Ida-Eesti poliitilise maastiku võtmeisikuid, kelle tegevus on Eesti uuemas ajaloos jäänud küsimusi tekitavaks. Aastakümneid on teda ja toonast Narva juhtkonda süüdistatud putšistide poole hoidmises, kuid nüüdne intervjuu pakub alternatiivset vaatenurka, rõhutades toona valitsenud poliitilist olukorda ja keerulist olukorda, kus Eesti taasiseseisvumine ja kohalikud võimustruktuurid põrkusid.

See intervjuu annab uue nüansi 1991. aasta augustis Narvas toimunud sündmustele, mis määrasid paljuski nii linna kui ka kogu Eesti riigi arengusuunad aastakümneteks.