Vladimir Putin Moskvas: «Ühtne Venemaa» pole kunagi tühje lubadusi andnud

Venemaa president Vladimir Putin väitis partei kongressil Moskvas, et «Ühtne Venemaa» on alati täitnud oma valimislubadused. Statistika ja partei varasemad programmid aga näitavad, et mitmed eesmärgid vaesuse, palkade ja majanduskasvu vallas jäi aastakümneteks täitmata või saavutatud vaid statistiliste manipulatsioonidega.

Venemaa president Vladimir Putin esines Moskvas toimunud «Ühtse Venemaa» kongressil avaldusega, milles kinnitas, et erakond on suutnud vältida tühje lubadusi. Tema sõnul on just see järjepidevus teinud poliitilisest jõust riigi juhtiva esindaja, mis koondab ühiskonda ja kujundab rahvuslikku tegevuskava.

Erakonna ligi 25-aastase ajaloo jooksul on «Ühtne Venemaa» avaldanud mitmeid valimisprogramme ja manifeste, kus lubadused on tihti kordunud, kuid nende elluviimine on takerdunud. Juba 2003. aasta esimeses manifestis võeti eesmärgiks vaesuse kui sotsiaalse nähtuse ületamine. 2006. aasta programmis lubas partei selle saavutada kümne aasta jooksul. Tegelikkuses on vaesuse tase riigis kõikunud, kuid ametlikud numbrid on sageli pälvinud kriitikat metoodiliste muudatuste tõttu. Kui 2016. aastal ulatus vaeste arv ametlikel andmetel 19,8 miljonini, siis hilisemad statistilised näitajad püsisid kunstlikult madalad tänu metoodika korrigeerimisele, hoolimata majanduse üldisest seisust ja tegelikust elukallidusest.

Lubadused ja tegelikkus

Palgatõusu ja elatustaseme osas on partei jäänud paljuski oma varasematele lubadustele võlgu. 2011. aasta programmis lubas «Ühtne Venemaa», et 2014. aasta lõpuks kasvab keskmine palk pooleteisekordseks. Kuigi nominaalselt numbrid tõusid, sõi inflatsioon suure osa kasvust ära. Sarnane muster kordus õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade puhul, kus lubatud keskmine tase saavutati mitte töötasu tegeliku kasvu, vaid koondamiste ja allesjäänud töötajate töökoormuse drastilise suurendamise arvelt.

Samuti on küsitav 2009. aastal antud lubadus kasvatada keskklassi osakaal 2020. aastaks 60 protsendini. Ekspertide hinnangul ja erinevate metoodikate põhjal on keskklassi osakaal jäänud oluliselt madalamaks, kõikudes 30-38 protsendi vahemikus, olenevalt kriteeriumidest. Ka Venemaa majanduse eesmärk tõusta maailma viie suurima majanduse hulka jäi täitmata, kuigi nominaalselt on riik 2025. aastaks jõudnud kaheksandale kohale.

Demograafiline olukord viimastel aastatel veelgi pingestus. Aastaid tagasi lubatud sündimuse kasv ei realiseerunud. Venemaa riikliku statistikaameti andmetel langes summaarne sündimuskordaja 2025. aasta lõpuks 1,37-ni, samal ajal kui loomulik iive on jätkuvalt negatiivne.