Vjatšeslav Volodin valiti Moskvas kolmandat korda Riigiduuma esimeheks

Vjatšeslav Volodin jätkab tööd Venemaa parlamendi alamkoja esimehena, olles sellega ületanud Boriss Grõzlovi varasema kahe ametiaja rekordi. Tema positsiooni säilimist peetakse tulemuseks taktikalisest lojaalsusest Vladimir Putinile ja oskuslikust manööverdamisest võimukoridorides.

Vjatšeslav Volodin alustas Moskvas oma kolmandat ametiaega Venemaa Riigiduuma esimehena. See saavutus on Venemaa parlamendiajaloos pretsedenditu, ületades Boriss Grõzlovi varasema kahe ametiaja rekordi. Istungi avamisel rõhutas Volodin oma pöördumises saadikute poole, et riigi suurimad ohud tulenevad sisekonfliktidest ja eliidi reetmisest, mitte välistest teguritest.

Võimuvõitlus ja parteisisesed tõmbetuuled

Enne 2026. aasta valimisi tiirlesid poliitilistes ringkondades spekulatsioonid Dmitri Medvedevi võimaliku naasmise üle parlamendi esimehe toolile. Medvedev soovis olla parteinimekirja esinumber, kuid Vladimir Putin seda ambitsiooni ei toetanud. "Ühtse Venemaa" föderaalnimekirjast endine president kõrvaldati, mis kindlustas Volodini positsiooni. Kremli siseringis kardeti, et Medvedevi nähtav osalus kampaanias võiks langetada erakonna niigi tagasihoidlikke reitinguid.

Analüütikud ja siseringi allikad kirjeldavad Volodinit kui "aparaadi looma", kelle peamine strateegia on demonstratiivne lojaalsus presidendile. Erinevalt teistest poliitilistest gruppidest ei kuulu ta ühtegi kindlasse klanni, mis on aidanud tal säilitada tasakaalu võimupüramiidi erinevate huvigruppide vahel.

Karjäär Saratovist Kremli tippu

Volodini poliitiline karjäär sai alguse 1990ndatel Saratovis, kus ta tegutses algselt sõltumatu kandidaadina. Moskvasse siirdudes panustas ta Juri Lužkovi juhitud "Otešestvo" liikumise ehitamisele, mis hiljem liitus Putinit toetava "Jedinstvoga". Aastate jooksul on ta suutnud end tõestada võimeka parteimanagerina, olles muuhulgas loonud "Ühtse Venemaa" föderaalse parteistruktuuri ja käivitanud 2011. aastal Ülevenemaalise Rahvarinde (ONF).

Pärast 2016. aastat, mil ta asus Riigiduuma esimehe kohale, on ta hoidnud parlamendis karmi distsipliini. Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse on Volodinist kujunenud üks häälekamaid ultrapatriootilisi eestkõnelejaid, kes suunab oma kriitika peamiselt välismaale põgenenud Venemaa kodanike vastu. Tema positsiooni püsimist on toetanud ka head suhted julgeolekujõududega, sealhulgas Nikolai Patruševiga, ning võime orienteeruda keerukates võimuintriigides.