Viru ja Kakerdaja raba kannatavad suplejate koormuse all

Teadlased ja matkakorraldajad hoiatavad, et sage suplemine rabalaugastes kahjustab nende õrna ökosüsteemi. Külastajatel soovitatakse eelistada ujumiseks selleks kohandatud veekogusid.

Eesti populaarsetes matkapaikades, nagu Viru raba, Kakerdaja raba ja Kõnnusoo, on suplemine muutunud tõsiseks koormuseks kohalikule loodusele. Eksperdid rõhutavad, et rabalaukad on äärmiselt tundlikud ning sage vette minek rikub nende habrast tasakaalu.

Loodusturismi matkakorraldaja Imre Arro selgitab, et suplemine segab veekihte, mis muidu oleksid stabiilsemad. «Suplemise tulemusena on peamises supluslaukas vesi ühtlaselt segunenud. See tähendab seda, et nii pinnakiht kui ka sügavamad põhjakihid on praktiliselt sama temperatuuriga,» märkis Arro. Lisaks on täheldatud, et supluskohtade ümbruses taanduvad puhmastaimed ja suureneb rohundi osakaal, mis on märk otsesest keskkonnakahjust.

Probleemiks on ka inimtegevuse keemiline jälg. Eesti Maaülikooli loodusturismi vanemlektor Marika Kose viitab, et suplejate nahalt vette kanduvad päikesekreemid ja kosmeetikatooted võivad lauka vee keemilist koostist mõjutada. «See, et nad sinna vette jäävad, on kindel ja seda kihti võib seal ka märgata, aga selle mõju peab kindlasti mõõtma,» tõdes Kose.

Teadlaste hinnangul põhjustab tallamine ja vee segamine lokaalseid muutusi, mis kumuleeruvad populaarsetes piirkondades. Kose soovitab matkajatel raba külastades ujumisest loobuda või piirduda vaid lühikese suplusega, eelistades selleks pigem ametlikke supluskohti. «Võib-olla sobib mõni selline suurem järv, kus on suplemiseks taristu loodud ja mis tegelikult on suplemiseks mõeldud järved, jõed, rannad,» soovitas ta.