Viroloog Konstantin Dolski: ohtlikum kui Ebola on gripp

Helsingi ülikooli viroloog Konstantin Dolski selgitab, miks tavalised hooajalised viirused võivad inimkonnale suurema ohu kujutada kui eksootiline Ebola ning miks gripi tüvi H5N1 tekitab teadlastes muret.

Paljude jaoks tunduvad hooajalised infektsioonid tavapärased. Viroloog Konstantin Dolski, kes uurib viiruseid Helsingi ülikoolis, ütleb aga, et just need, mitte eksootiline Ebola, võivad olla inimkonnale kõige reaalsem oht.

Dolski lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli rakenduskeemia ja geenitehnoloogia bakalaureuse ning tegi praktika Taani Tehnikaülikoolis. Tema töö on struktuurbioloogia: ta uurib, millest patogeenid koosnevad ja kuidas nad suhtlevad inimese rakkude ja immuunsüsteemiga. Ta töötab bioohutuse kolmandal tasemel laboris, kus tuleb kanda respiraatorit ja kaitseriietust. Neljas tase on mõeldud Ebola ja teiste surmavate viiruste jaoks, kus teadlased töötavad eraldi õhuvarustusega kosmosekostüümis.

Dolski selgitab, et viiruste mitmekesisus on looduses üks suurimaid. Erinevalt DNA-viirustest, mille koopiaid parandab rakk ise, mutatsioone tekib RNA-viirustel sagedamini, sest nende kontrollmehhanism puudub. Just mutatsioonid teevad COVID-19 näite kaudu selgeks, miks väike muutus võib palju muuta. Algne Wuhani tüvi sai ühe võtmemutatsiooni, mis võimaldas tal nakatada ülemisi hingamisteid. Sellest tulenevalt levib viirus hingamise teel ka ilma köhimata.

Gripi puhul muretseb Dolski eriti H5N1 pärast. See tüvi on nakatanud lindude kõrval ka delfiine, hunte, rebaseid ja lehmi. Mõnel loomaliigil ulatub suremus 50-70 protsendini. USA farmerid on nakatunud, kuid sümptomid on seni olnud pigem kerged. Dolski hoiatab, et ohtlik stsenaarium tekib siis, kui H5N1 seguneb inimese gripiviirusega ja saab nakkuse kiiresti levitada inimeselt inimesele.

Samas märgib ta, et praegu on gripp kõige ohtlikum just seetõttu, et see levib juba inimeselt inimesele. Ebola on surmav, kuid haige sureb enne, kui jõuab nakatada teisi.

Dolski sõnul on ohtlikud ka hantaviirused, Marburgi viirus ja Lääne-Niiluse viirus, mis liigub soojenevas kliimas põhja poole. Kliimamuutus suurendab ka puukentsefaliidi riski Põhja-Euroopas.

Miks on vaktsiini tegemine keeruline

Hooajaline gripivaktsiin valmib mitme kuu jooksul. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab, millised tüved vaktsiini lisada. Traditsiooniliselt kasvatatakse viirust kanamunades või rakukultuurides, seejärel inaktiveeritakse see ja vaktsiin koostatakse viiruse osadest. Dolski lisab, et mRNA-vaktsiinid võiks valmistada kiiremini.

Ta rõhutab, et vaktsiin ei garanteeri, et inimene ei haigestu. Kuid haigus kulgeb kergemalt. Vaktsiini tõhusus on statistika, mitte isiklik kogemus.