Viljandimaal tuvastati ohtlik kartuli-ringmädanik

Põllumajandus- ja toiduamet avastas Viljandimaa seemnekartuli põldudel ohtliku kartuli-ringmädaniku, mis on sundinud ametiasutusi kehtestama ranged tõrjemeetmed enam kui 40 hektari suurusel alal.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kinnitas taimehaiguse leidmist Viljandimaa seemnekartuli kasvupindadel. Tegu on kartuli-ringmädanikuga, mis on ohtlik karantiinne taimehaigus ning mille piiramiseks on amet kehtestanud ranged piirangud enam kui 40 hektari suurusel maa-alal.

Range karantiin ja tõrjemeetmed

Nakkuse leviku piiramiseks on kehtestatud ranged nõuded edasisele maakasutusele. PTA teadmusteenuste osakonna eksperdi Mart Kinkari sõnul ei ole lubatud saastunud põllul vähemalt kolme aasta jooksul kasvatada kartulit ega teisi kultuure, mis on antud bakterile vastuvõtlikud. Lisaks peab tootja läbi viima põhjaliku desinfitseerimise nii hoidlates, kasutatud masinates kui ka muudes töövahendites, mis on saastunud materjaliga kokku puutunud.

Kinkar rõhutas, et tegemist on keerulise olukorraga, kuna haigust ei ole võimalik taimekaitsevahenditega ravida. Nakatunud saak tuleb kas hävitada või töödelda viisil, mis välistab bakteri edasise leviku loodusesse või teistele põldudele.

Kontrolli olulisus

Kõnealune haiguskolle avastati regulaarse sertifitseerimisprotsessi käigus, mille raames kontrollib PTA kõiki seemnekartulipartiisid. Ametnikud märkisid, et nakatunud kartul pole tootja juurest turule jõudnud, mistõttu on haiguse levik suudetud peatada.

Kartuli-ringmädanik on bakteriaalne haigus, mis põhjustab mugulate mädanemist ja saagikuse langust. Selle ohtlikkus seisneb võimes peituda pikka aega hoidlates ning levida märkamatult saastunud seemnematerjali või põllutöömasinate kaudu. Kuigi tegemist on põllumajanduslikult tõsise probleemiga, ei kujuta ringmädanikku põhjustav bakter ohtu inimese tervisele.

Eestis tegutseb 2026. aasta seisuga 25 sertifitseeritud seemnekartuli tootjat, kelle kasvupinnad ulatuvad kokku üle 370 hektarini. Tänavu on ringmädanikku tuvastatud kahel põllul. Kuigi haigust on Eestis esinenud ka varasematel aastatel, on olukord alates 2010. aastast märgatavalt paranenud ja haiguskollete arv on vähenenud. Viimati tuvastati sama haigustegitaja 2025. aastal, samuti Viljandimaal.