Viljandimaal jäädvustas rajakaamera sokupead kandva hundi

Viljandimaa metsadesse paigaldatud rajakaamera salvestas haruldase vaatepildi, kus hunt kannab hambus värskelt murtud soku pead. Kaader pakub vahetut kinnitust hundi rollist Eesti looduse toiduahelas ning illustreerib kisklussurvet, mis on viimastel aastatel metskitsede arvukust mõjutanud.

Viljandimaa metsades paigaldatud rajakaamera ette jäi hiljuti harukordne vaatepilt, kui kaamera haaras oma vaatevälja metsas liikuva hundi. Loomal oli suus äsja murtud metskitse pea, sarved selgelt äratuntavad, ning ta peatus hetkeks otse kaamera vaateulatuses enne, kui teekonda jätkas.

Eesti looduses on metskits hundi üks peamisi saakloomi. Ehkki hundid on toidu osas oportunistlikud ja tarvitavad vastavalt võimalusele ka põtra, metssiga, kobrast või punahirve, on metskits endiselt nende menüüs esikohal. Praegune salvestis illustreerib seda igapäevast reaalsust, mis tavalisele metsakõndijale jääb enamasti nähtamatuks.

Kisklussurve mõjutab arvukust

Viimastel aastatel on Mandri-Eestis täheldatud metskitsede arvukuse püsimist madalal tasemel, mille üheks peamiseks teguriks peetakse just tugevat kisklussurvet. Keskkonnaagentuuri andmetel ulatus 2024/2025. jahiaastal kütitud metskitsede arv Eestis 3309 isendini, mis tähistab viimase 12 hooaja kõige tagasihoidlikumat tulemust.

Rajakaamerad mängivad ulukiseires olulist rolli, pakkudes teadlastele ja loodusehuvilistele võimalust jälgida loomade käitumist nende loomulikus elupaigas ilma sekkumata. Viljandimaal tehtud video on üks neist paljudest salvestistest, mis aitab täiendada statistilisi andmeid konkreetse visuaalse tõestusmaterjaliga kiskjate toitumisharjumustest.