Viljandi pärimusmuusika festivalil tähistatakse meeste laulutubade 25. aastapäeva
Viljandi pärimusmuusika festivali raames tähistatakse sel aastal veerandsajandi möödumist esimestest meeste laulutubadest. Ain Sarve juhitud ettevõtmine pakub meestele võimalust vabaks koosviibimiseks ja pärimusmuusika jagamiseks.
KultuurViljandi pärimusmuusika festivali kolmandal päeval tähistatakse meeste laulutubade 25. aastapäeva. Aastal 2001 Ain Sarve eestvedamisel alguse saanud ettevõtmine on kasvanud pärimuskultuuri lahutamatuks osaks, olles tänaseks üle läinud tema kolmele pojale.
Vaba atmosfäär meestele
Jaan Sarv märgib, et meeste laulutubade peamine eesmärk on pakkuda keskkonda, kus mehed saavad vabalt suhelda ja laulda ilma sotsiaalsete kammitsateta. Sellistes ruumides on lubatud ka vabameelsemate laulude esitamine ja meestejutud, mida argielus või naiste juuresolekul ehk ei jagata.
"Meeste laulutubades on saladuseloori rohkem kui sisu, 90 protsenti lauludest kannatab ka daamide seltskonnas laulda," selgitas Sarv. Tema sõnul on oluline just asjaolu, et mehed saavad tulla kokku seltskonnas, kus ei pea arvestama kõrvaliste kuulajatega.
Eraldi ruumid mõlemale soole
Traditsiooniliselt on meeste laulutoad olnud suletud naistele. Sarv rõhutab, et see pole tingitud erilistest saladustest, vaid vajadusest luua meeste oma ruum, mida tänapäeva ühiskonnas, kus hariduses domineerivad naisõpetajad ja isad on hõivatud tööga, napib.
Festivali ajal toimuvad samaaegselt ka naiste laulutoad, kuhu omakorda mehi ei lubata. Sarve kinnitusel on osalejate huvi meeste laulutubade vastu aasta-aastalt kasvanud.
Ava rakenduses →