Viis matkarada Lõuna-Eesti rabades nädalavahetuseks

Lõuna-Eesti maastikud pakuvad vaheldusrikkaid rabamatku alates Põlvamaa vaatetornidest kuni Soomaa ürgse looduseni. Siin on viis sihtkohta, mis sobivad nii lühemaks jalutuskäiguks kui ka pikemaks loodusvaatluseks.

Lõuna-Eesti rabad eristuvad Põhja-Eesti tasandikest oma reljeefi poolest, kus sood on sageli põimunud künklike metsaalade ja järvedega. See loob visuaalselt mitmekesise matkakeskkonna, mis pakub nii füüsilist koormust kui ka vaimset rahu.

Põlvamaa ja Alam-Pedja

Põlvamaal asuv Meenikunnu raba on paljude matkajate eelistus tänu Liipsaare vaatetornile, kust avaneb panoraamvaade laugastikule. Pärast matka on võimalik end jahutada lähedalasuvates Nohipalo järvedes. Selli-Sillaotsa õpperada kulgeb aga Tartumaa ja Jõgevamaa piiril Alam-Pedja looduskaitseala serval. See rada võimaldab jälgida sujuvat üleminekut lopsakast segametsast siirde- ja kõrgsooni.

Rannikuäärsed ja ürgsed maastikud

Pärnumaa ja Lõuna-Eesti piirialal asuv Tolkuse raba on eriline oma luidete ja merevaate poolest. See on üks väheseid kohti, kus raba kohtub rannikuäärse liivase maastikuga, pakkudes vaateid, mida mujal Eestis naljalt ei kohta. Soomaa rahvuspargis asuv Kuresoo on aga üks Eesti suurimaid ja puutumatumaid soostikke. Siinne laudtee on rajatud tundlikku keskkonda austades, võimaldades liikuda läbi tuhandeid aastaid vana turbakihi, kus inimene on vaid külaline.

Kompaktsed rajad ja ettevalmistus

Endla looduskaitsealal paiknev Männikjärve raba pakub 2,2-kilomeetrist ringi, mis sobib hästi peredele või neile, kes soovivad kiiret, kuid terviklikku kogemust. Raja lõpus olev vaatetorn pakub avaraid vaateid maastikule. Matka planeerides on oluline kanda vettpidavaid jalatseid ja riietuda kihiliselt, kuna rabas puhuvad sageli tugevamad tuuled. RMK matkaradadel liigeldes tuleb püsida laudteel, see kaitseb nii matkajat kui ka õrna ökosüsteemi. Lemmikloomad on enamasti lubatud, kuid vaid rihmas, ning lõkkeid tohib teha vaid selleks märgistatud kohtades.