Viis aastat Kadriorus: Alar Karise presidendiaja analüüs

President Alar Karis lõpetab oma viieaastase ametiaja, jättes maha riigipea, kes ei soovinud erakondadele mugavuspartneriks hakata. Analüüs vaatleb tema tegevust Ukraina toetaja ja ühiskondliku debati eestkõnelejana.

Alar Karis lõpetab oma viieaastase ametiaja Kadriorus, täites oma varasema lubaduse piirduda vaid ühe ametiajaga. See otsus ei tulnud ootamatult, kuna ta on kandnud seda mõtet kaasas juba varasematel ametikohtadel rektori ja riigikontrolörina.

Avalikkuse hinnang on riigipea tegevusele olnud positiivne. Küsitlused paigutavad ta Eesti presidentide pingereas kolmandale kohale, jäädes maha vaid Lennart Merest ja Arnold Rüütlist. Kui eelkäijate puhul tõsteti esile nende rahvusvahelist sära või vahetut suhtlemist, siis Karise fookus on olnud sihikindlas tegutsemises nii kodu- kui ka välismaal.

Presidendi põhiteemad

Tema viie aasta jooksul peetud kõnedes on kordunud neli konkreetset teemat: Eesti vabaduse kaitsmine, Ukraina toetamine, ühiskondlik vastutus ja hariduse roll tulevikus. Üheks tema pidevaks sõnumiks on olnud vajadus ausa ja viisaka arutelukultuuri järele, kus ühiskond väldib tabuteemasid ning hoidub tühjast poliitkorrektsusest.

Karis on jäänud ajalukku sõjaaja presidendina. Ta külastas Ukrainat riigivisiidiga vahetult enne Venemaa 2022. aasta veebruari sissetungi ning hoidis sidet Kiieviga ka pärast seda, olles üks häälekamaid Ukraina toetajaid Euroopa liidrite seas.

Sisepoliitikas ei ole president olnud erakondadele mugav koostööpartner. Ta on hoidnud joont, kus riigipea ei allu erakondlikule survele, mis on analüütikute hinnangul vähendanud tema võimalusi teiseks ametiajaks. Ta on eelistanud oma rolli tõlgendada tasakaalustaja, mitte poliitilise orkestreerija vaatepunktist.