Viiendik Eesti sõidujagamis- ja kullerteenuse pakkujatest on karjääritupikus

Värske Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt tunneb ligi 20 protsenti Eesti platvormitöö tegijatest end ülekvalifitseerituna. Analüüs osutab probleemidele sotsiaalkindlustuses ja raskustele erialasele tööle naasmisel.

Arenguseire Keskuse värskest raportist selgub, et viiendik platvormitööd tegevatest kulleritest ja sõidujagamisteenuse pakkujatest on sattunud karjääritupikusse, töötades täiskohaga valdkonnas, milleks nad on oma hinnangul liiga haritud. Uuring, mille viisid läbi Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased, keskendus platvormitöö mõjudele Eestis.

Kuigi paljude jaoks on platvormitöö ajutine sissetulekuallikas õpingute või põhitöö kõrvalt, on see peamine elatusallikas ligikaudu 2245 inimese jaoks, kes töötavad selles sektoris täiskohaga. Uuringu autori ja Tallinna Tehnikaülikooli professori Mari-Klara Steini sõnul erinevad platvormitöötajad oma taustalt. Kui veebipõhist platvormitööd, näiteks programmeerimist või sisuloomet, tegevad inimesed näevad selles sageli erialast eneseteostust, siis kohapõhise töö ehk sõidutamise ja kullerdamise tegijad on tihti keerulisemas olukorras.

Karjääri takistavad tõkked

Arenguseire Keskuse eksperdi Olavi Milleri sõnul on karjääritupikuks defineeritav olukord, kus inimene töötab täistööajaga alal, milleks ta on ülekvalifitseeritud, ning tal puudub võimalus õppimiseks või uue töökoha otsimiseks. «Olukorras, kus inimese kogu tööaeg on kulleri- või sõidujagamisteenuse all kinni, on ilmselt väga raske leida hetke, et midagi juurde õppida või muud tööd otsida,» nentis Miller.

Uuringus tõusid esile kaks peamist rühma, kes sellesse tupikusse sageli satuvad. Esimene on immigrandid, kelle koduriigis omandatud haridus ei leia Eestis rakendust keelebarjääri või süsteemide erinevuse tõttu. Teise rühma moodustavad hilisemas keskeas inimesed, kelle varasem eriala on kaotanud relevantsuse ja kes ei ole saanud piisavalt ümberõpet.

Lisaks erialasele stagnatsioonile on suurimaks murekohaks sotsiaalkaitse puudumine. Praeguse regulatsiooni järgi on sõidujagamisjuhid ja kullerid ettevõtjad, mis tähendab, et neil puudub sageli palgatöötajatele omane ravikindlustus või töötuskindlustus. Uuringu kohaselt on 14 protsenti regulaarsetest platvormitöötajatest ravikindlustuseta.

Uuring «Platvormide mõju karjääriteedele» on osa pikemast, 2026. aasta oktoobrini kestvast projektist «Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis», mille lõppraport peaks andma soovitusi platvormitöö regulatsioonide parendamiseks ja tööõiguse selguse suurendamiseks.