Vigased andmed Eesti puurkaevude registris tekitavad kinnisvaraomanikele segadust

Keskkonnaagentuur saab igal aastal sadu taotlusi puurkaevude andmete parandamiseks, kuna paljud registris olevad asukohad ei vasta tegelikkusele. Ajalooline andmepärand tekitab sageli olukordi, kus ehitusload lükatakse ekslikult tagasi või kehtestatakse põhjendamatuid piiranguid.

Eestis on puurkaevude registrisse kantud umbes 60 000 kirjet, millest suur osa on seotud ajalooliste andmetega, mis ei vasta tänapäevastele täpsusnõuetele. Selline ebatäpsus tekitab tihti probleeme maaomanikele, kelle planeeritavad ehitustööd põrkuvad registriandmetega, mis näitavad puurkaevu asukohaks kohta, kus tegelikult mingit rajatist ei eksisteeri või asub see hoopis mujal.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Timo Torp sõnul laekub nende asutusse igal aastal ligikaudu 500 avaldust registriandmete korrigeerimiseks. Probleemi juured ulatuvad aastakümnete taha.

«Probleemi ei ole niivõrd tänaste andmetega, mis meile esitatakse. See on ajalooline taak, mis andmete ülevõtmisega meieni jõudis,» selgitas Torp. Aastal 2010 Eesti Geoloogiateenistuselt agentuurile üle antud andmebaas sisaldab dokumente, mis pärinevad isegi 19. sajandist ja nõukogude ajast. Toona kasutatud mõõtmismeetodid olid praeguste GPS-põhiste standarditega võrreldes märgatavalt ebatäpsemad.

Ajalooline andmepärand tekitab bürokraatiat

Tihti selgub vigade ulatus alles siis, kui omanik soovib krundil midagi ehitada. Näiteks võib ehitusteatis jääda kooskõlastamata, kuna ametlik kaart väidab ekslikult, justkui asuks planeeritava septiku kohal nõuetekohane puurkaev koos vastava kaitsevööndiga. Tegelikkuses võib puurkaev asuda hoopis teises kohas või olla üldse märkimata.

Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi kinnitas, et amet on probleemist teadlik. Ehkki amet ei pea taotluste kohta eraldi statistikat, kinnitas Mägi, et registris olevate kümnete tuhandete puuraukude puhul on andmete pidev kontroll ja korrigeerimine vältimatu protsess.

«Neid märkamisi ja edastamisi on aasta lõikes kümnetes. Tuleb aru saada, et registrites on kümneid ja kümneid tuhandeid kaeve ning puurauke. Andmehulk, mida on kogu aeg vaja üle vaadata ja täiendada, on päris suur,» märkis Mägi.

Registripidaja rollis olev Keskkonnaagentuur sõltub andmete parandamisel suuresti just sellistest välistest märguannetest. Seni, kuni registriandmeid pole õnnestunud kõigis punktides kontrollida ja kaasajastada, peavad maaomanikud arvestama võimalusega, et registri info võib vajada täpsustamist ametkondade omavahelises koostöös.