VIDEO | Tallinnas Kakumäe rannas filmiti haruldane vesipüks

Laupäeval jäi Tallinna lähedal Kakumäe rannas puhkajate kaamerasilma ette haruldane ilma-ilming, vesipüks. Meteoroloog Kairo Kiitsak selgitas, et säärased nähtused tekivad Läänemerel sagedamini just hilissuvel ja sügise hakul.

Laupäeva keskpäeval oli Tallinna külje all Kakumäe rannas võimalik jälgida erakordset loodusvaatepilti, kui mere kohal moodustus vesipüks. Sündmust jäädvustasid rannal viibinud inimesed ning vaatepilt on kogunud tähelepanu ka sotsiaalmeedias, kus sünoptik Kairo Kiitsak seda jagas.

Vesipüksid on Läänemerel üsna sagedased nähtused just hilissuvel ja sügise alguses. Sel ajal on merevesi veel suviselt soe, kuid põhja poolt liikuvad õhumassid võivad tuua kaasa märgatavalt jahedamat õhku. Kui merepinna kohal on õhk oluliselt jahedam kui vesi, tekib atmosfääris tugev ebastabiilsus, mis soodustab pööriste teket.

Kuidas vesipüksid tekivad?

Erinevalt tugevatest tornaadodest, mis on seotud äikesetormidega, ei vaja vesipüksid alati tormist ilma. Sünoptiku sõnul on vesipüksi tekkeks vajalikud teatud tingimused: soe veepind, piisav niiskus õhus ja vertikaalne tuulenihe ehk tuule suuna ja kiiruse muutumine kõrguse suurenedes.

Kui Läänemere temperatuur küünib 18-20 kraadini, kuid 1-2 kilomeetri kõrgusel liigub külm õhumass, tekib järsk temperatuurikontrast. See olukord võib muuta atmosfääri kiiresti ebastabiilseks isegi suhteliselt rahuliku ilmaga. Sellistes tingimustes võivad rünkpilvede all tekkida pöörlevad õhuvoolud, mis ulatuvad veepinnani, moodustades nähtava lehtri. Soome lahel ja Eesti rannikualadel pole seetõttu sugugi ebatavaline, et pilvisel sügispäeval võib tekkida mere kohal korraga isegi mitu vesipüksi.