Veterinaar hoiatab: suvel ohustavad lemmikloomi rästikud, kuumarabandus ja jäätisepulgad

Veterinaararst Sirli Rajas selgitab Õhtulehe taskuhäälingus „Loomaarst taskus", et suvi on loomakliinikutes kõige kiirem aeg. Ohud on mitmesugused, rästikuhammustusest kuni alla neelatud grillvarrasteni. Arst jagab ka nõuandeid, mida kodune esmaabikott peaks sisaldama.

Suvi on aeg, mil loomakliiniku uksed ei seisa hetkekski paigal, nii kirjeldab olukorda veterinaararst Sirli Rajas, kes oli külaline Õhtulehe taskuhäälingus „Loomaarst taskus". Tema sõnul toovad soojad ilmad kaasa traumade, mürgistuste ja allergiliste reaktsioonide kasvu.

Rästikuhammustus nõuab kiirust

Ühed ohtlikumad juhtumid suvel on rästikuhammustused. Rajas rõhutab, et hammustuse korral ei tohi lasta loomal liikuda, mürk levib kehasse kiiremini, kui loom pingutab. Loom tuleb võimalikult ruttu kliinikusse toimetada, eelistatavalt teisaldades, mitte ise kõndides lasta.

Kasside puhul valmistab spetsialistile enim muret nn aknaõnnetus. Eriti ohtlik on ülevalt avatud tuulutusaken, mille vahele uudishimulik kass kergesti kinni jääb. Selline vigastus võib kahjustada selgroogu ja närve ning lõppeda loomale halvatusega.

Koer sööb, mida ei tohiks

Koertel on omaette riskid. Rajas hoiatab, et õues suhu pistetu, olgu see maisitõlvik, jäätisepulk või grillvardas, võib põhjustada eluohtliku soolesulguse, mis vajab kiiret operatsiooni. Lisaks tasub hoida lemmik eemal seisva veega lompadest, riknenud toidust ja näriliste mürkidest.

Suvel sagenevad ka putukahammustuste põhjustatud allergilised reaktsioonid, kuumarabandus ning pärast ujumist tekkivad naha- ja kõrvapõletikud. Rajas rõhutab, et paljusid neist ei saa kodus ravida ning loom vajab professionaalset abi.

Mida peaks kodune esmaabikott sisaldama?

Rajas soovitab lemmikloomapidajatel hoida kodus põhilist esmaabikomplekti. Sellesse peaksid kuuluma ümarate otstega käärid, süstlad, pintsetid ja puugieemalduspintsetid, kraadiklaas ning küünetangid. Sidematerjalide poolest on vajalikud steriilsed tutikud, marli, elastne side, külmkott ja desinfitseeriv lahus.

Kasulikuks osutuvad ka kaaliumpermanganaat, 3%-line vesinikperoksiidi lahus, parafiin- või vaseliinõli. Oksendamise või kõhulahtisuse puhuks võiks käepärast olla elektrolüütide lahus (saadaval loomakliinikust) ning probiootikume sisaldav preparaat.

Rajase peamine soovitus on lihtne: «Kui midagi juhtub, tasub alati kliinikusse helistada ja nõu küsida.» Loomaarsti telefoninumber peaks olema lemmikuomanikul alati käe ulatuses, sest näiliselt väike vigastus võib osutuda palju tõsisemaks, kui esmapilgul paistab.