Veterinaar Ain Starast: Eesti elanikud peavad ohtlike zoonooside ennetamisel olema valvsad

Veterinaar Ain Starast rõhutab, et nakkushaiguste leviku pidurdamiseks on vaja mõista inimeste ja loomade tervise tihedat seost. Ta hoiatab antibiootikumide läbimõtlemata kasutamise eest ning kutsub üles metsloomadega kokkupuutel ettevaatlikkusele.

Paides toimunud Arvamusfestivalil tõstatas loomaarst Ain Starast küsimuse, kas inimeste tegevus loob soodsa pinnase uute haiguspuhangute tekkeks. Arutelu keskmes oli «üks tervis» ehk kontseptsioon, mille kohaselt on inimeste, loomade ja keskkonna tervis lahutamatult seotud.

Linnastumine ja looduslike elupaikade hävimine suurendavad kokkupuuteid metsloomadega. Starasti hinnangul loob kontrollimatu loomakaubandus ja elukeskkonna muutumine tingimused, kus haigustekitajad levivad kergemini. Selliste haiguste nagu sigade Aafrika katk ja linnugripp kontrollimine nõuab erinevate valdkondade ekspertide tihedat koostööd.

Vaktsineerimine ja antibiootikumide oht

Vaktsineerimine jääb üheks tõhusamaks viisiks raskete haiguste ärahoidmisel. Starast toob näiteks leptospiroosi, mis vaktsineerimata koeral võib kulgeda nii kiiresti, et meditsiiniline sekkumine osutub võimatuks. Inimestel on tema sõnul kerge unustada marutaudi ja koerte katku ohtlikkust just seetõttu, et pikaajaline vaktsineerimiskampaania on need haigused kontrolli alla saanud.

Teine terav probleem on antimikroobne resistentsus. Antibiootikumide liigne ja põhjendamatu kasutamine nii põllumajanduses kui meditsiinis on muutnud bakterid ravimite suhtes immuunseks. Loomaarstide praktika peab muutuma: ravimeid ei tohi määrata ennetavalt, vaid täpse diagnostika alusel. Starast tunnistab, et ka veterinaarvaldkond peab oma varasemad rutiinid kriitiliselt üle vaatama.

Inimestele soovitab ta metsloomi kohates säilitada distants. Haigete või surnud isendite leidmisel ei tohiks neid ise koju viia või abistada. Õige teguviis on olukorrast teavitada spetsialiste, kellel on vajalik varustus ja väljaõpe.