Vesiniktoru Balti mere põhjast võiks Eestit majanduslikult kahjustada

Põhja-Euroopast Saksamaale plaanitakse ehitada vesiniktoru, mis võib kulgeda kas Baltia maade kaudu või otse Balti mere põhjast. Kui projekt juhitakse mere all, võib Eesti jääda kõrvale ühest tuleviku suurimast energeetikaprojektist ja kaotada seotud majanduslikud võimalused.

Vesiniku kasutamine puhtana energiaallikana on muutumas üheks keskseks osaks Euroopa rohepöördes ja energiasõltumatus Venemaalt. Seega on paljude riikide jaoks strateegiliselt oluline osaleda suuremates infrastruktuuri projektides, mis toetaksid selle energia ringlusesse.

Põhja-Euroopa riigid ja Saksamaa on alustanud uuringuid, kuidas paigutada suur vesiniktoru, mis ühendaks Skandinaavia ja Balti regiooni Saksamaa gaasitarbijatest. Hetkel on kaalutavate lahenduste hulgas kaks põhilist varianti: esiteks trassi rajamine läbi Baltia riikide maa-aluste ehk Eesti, Läti ja Leedu territooriumi, teiseks otsene kuljetus Balti mere põhjast.

Eestile tooks maismaa trase märkimisväärt majanduslikku kasu. Infrastruktuuriprojekti ehitamine ja ülalpidamine loob töökohti, teeb transporditasu sissetulekuid ning suurendab energiasektori investeeringuid riigis. Samuti saaks Eesti luua sidepunkte, kus vesiniku töötlemiseks ja salvestamiseks rajada tootmisettevõtteid.

Mere-alune variant on tehniliselt keerulisem ja kallim, kuid vältib pikki läbirääkimisi mitme riigiga. Kui juhid otsustaksid selle kasuks, jääks Eesti väljaspoole ühte suurimast energiataristu projektidest ning kaotaks seonduvad investeeringud ja töökohad. Eksperdid rõhutavad, et Eesti peaks aktiivselt osalema projekti arendusse ja näitama, miks maismaa-variant on Euroopa energiajulgeoleku seisukohast kasulik.