Venemaal sattus endine Puškini muuseumi juht kokoshniku pärast prokuratuuri

Venemaal esitati prokuratuurile kaebus endise Puškini kunstimuuseumi direktori Elizaveta Lihhatšova sõnavõtu tõttu. Ta väitis, et matrjoška pärineb Jaapanist ja kokoshnik on seotud Itaalia renessansimaalidega; ametnikud ja kultuuritegelased süüdistasid teda rahvusliku pärandi halvustamises.

Venemaal esitati 14. juulil peaprokuratuurile kaebus endise Moskvas asuva Puškini kunstimuuseumi juhi Elizaveta Lihhatšova sõnavõttude pärast. Kaebuse esitanud Vitali Borodin palus uurida, kas tema intervjuus öeldu võib tähendada Venemaa kultuuripärandi «diskrediteerimist».

Lihhatšova rääkis 18. juunil YouTube'i-intervjuus Venemaa kultuurist ja rahvuslikust identiteedist. «Miks peaksime lääne kultuurist eemalduma? Ma ei saa sellest aru,» ütles ta. Tema sõnul on Venemaa osa suurest tsivilisatsioonist ning riik peaks selle üle ausalt arutlema.

Kunstiajaloolase hinnangul on mitu venelaste rahvusliku identiteediga seostatud sümbolit pärit mujalt. Matrjoška olevat välja kujunenud Jaapani mänguasjast. Kokoshniku puhul väitis ta, et selle kujundamisel võisid eeskujuks olla 15. sajandi Itaalia maalidel kujutatud peakatted. Samuti märkis Lihhatšova, et Lev Tolstoi «Sõda ja rahu» on ligikaudu poole ulatuses kirjutatud prantsuse keeles.

Ametniku terav rünnak

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris väiteid 6. juulil Telegramis. Ta nimetas Lihhatšovat «pseudo-intellektuaalseks vale-kärbseseeneks» ning väitis, et prantsuskeelne tekst moodustab «Sõjas ja rahus» alla nelja protsendi. Zahharova süüdistas teda ülbuses ja teadmatuses.

Lihhatšova vastas, et kõrge välisministeeriumi ametniku tähelepanu endise, praegu töötu kunstiajaloolase väljaütlemistele näitab väidetavalt seda, et Venemaa on kõik muud probleemid juba lahendanud.

Kokoshniku päritolu käsitles ka poliitilises eksiilis elav tikandikunstnik Olga Vasilkova. Ta osutas Venemaa 17. sajandi dokumentidele ning muuseumides säilinud 18. ja 19. sajandi peakattetele. Zvenigorodi lähedal asuva Vene Kokoshniku muuseumi asutaja Vladlena Grinblat ütles 12. juulil, et kokoshniku eitamine Venemaa aladel on «kuritegu rahva kultuuri vastu».

Borodin kirjutas kaebuses, et avalik selliste väidete esitamine pole tema hinnangul enam teaduslik vaidlus, vaid «löök kultuurikoodile ja ajaloolisele mälule».