Venemaal pole Vahemerel esimest korda 13 aasta jooksul sõjalaevu

Venemaa sõjalaevastikust ei ole Vahemerel praegu ühtki alust, mis katkestab 2013. aastal alanud pideva kohaloleku. Analüütikute hinnangul on rolli mänginud Türgi väinade sulgemine sõjalaevadele ning Venemaa Süüria tugipunkti Tartuse ümberkujundamine.

Vahemerel ei ole praegu ühtki Venemaa sõjalaeva, mistõttu katkes esimest korda pärast 2013. aastat Moskva pidev mereväeline kohalolek piirkonnas. Seda märkas avatud allikate luureprojekt Russian Forces Spotter.

Väinade mõju

Ühe peamise põhjusena nimetatakse Türgi väinade jätkuvat sulgemist sõjalaevadele pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas. Seetõttu ei saa Venemaa Musta mere laevastik oma üksusi vabalt roteerida ega saata uusi aluseid Vahemerele.

Analüütik Mark Douglas Starboard Maritime Intelligence’ist ütles, et Vahemerele suunduvad Venemaa laevad peavad nüüd väljuma Põhja-Euroopast ning sama teed mööda tagasi pöörduma. Lisaks tuleb Moskval korraldada laevade logistilist teenindamist eri riikidega, mis on praegustes poliitilistes oludes järjest keerulisem.

Tartuse muutuv roll

Venemaa sõjalise kohaloleku seisukohalt on tähtis ka Süürias asuv Tartuse logistika- ja varustuspunkt. Pärast Bashar al-Assadi režiimi kukutamist 2024. aasta detsembris hakkas Venemaa Süüriast vägesid ja tehnikat välja viima. 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses viidi Tartusest ära suuri koguseid relvastust ning muud sõjatehnikat.

Taganemisega kaasnes mitu vahejuhtumit. Ööl vastu 24. detsembrit uppus Hispaania ja Alžeeria vahel rahvusvahelistes vetes ettevõttele Oboronlogistika kuulunud kuivlastilaev Ursa Major. Ettevõtte väitel põhjustas huku terrorirünnak, mille eel toimus laeva paremal pardal kolm plahvatust. Hiljem puhkes Tartusest lahkunud Venemaa ro-ro-laeval Sparta tulekahju.

Vähem laevu piirkonnas

Jaanuaris teatati ka vägede väljaviimisest Kirde-Süürias asuvast Qamishli lennubaasist. Osa isikkoosseisust ja tehnikast viidi üle Hmeimimi lennubaasi, ülejäänud saadeti Venemaale.

Samas soovib Moskva Tartuse osaliselt kommertskasutusse suunata. Sadamasse kavandatakse Venemaa kaupade logistilist keskust, mille kaudu liiguksid muu hulgas teravili, kivisüsi, puit ja teras. Üks kai jääks kommertsvedudeks, teine säilitaks sõjalise otstarbe.

Douglas märkis, et Venemaa mereväeüksuste jaotust mõjutavad ka ülesanded mujal: osa laevu on pärast rünnakuid Venemaa sõjalaevade vastu Peterburis kasutatud Vladimir Putini jahi saatmiseks ning teised eskortinud Venemaa laevu Suurbritannia ranniku lähedal. Tema hinnangul muutub Venemaa jõudude paigutamine seetõttu üha episoodilisemaks.

«Tõenäoliselt naasevad Venemaa laevad Vahemerele, küsimus pole selles, kas nad naasevad, vaid millal see täpselt juhtub,» ütles Douglas.