Venemaal on riigireetmise ja spionaaži süüdistused muutunud massiliseks repressioonivahendiks

Alates 2022. aastast on Venemaa julgeolekuorganid algatanud üle 1900 kriminaalmenetluse riigireetmise ja spionaaži eest, mis näitab drastilist kasvu võrreldes varasemate aastakümnetega.

Venemaa on pärast 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulist sissetungi Ukrainasse muutnud riigireetmist ja spionaaži käsitlevad paragrahvid ulatuslikuks repressioonimehhanismiks. Sõltumatute andmete analüüs näitab, et kui aastatel 1997-2022 süüdistati Venemaal riigireetmises või spionaažis kokku 244 inimest, siis viimase kahe aasta jooksul on selliste kriminaalasjade arv kerkinud vähemalt 1904 juhtumini.

Süsteemne represseerimine

Analüüsitud andmed viitavad selgele tendentsile: kohtupidamine ja uurimistoimingud on muutunud konveiermeetodil toimivaks protsessiks. Enamik neist kriminaalasjadest on rangelt salastatud ning kohtuistungid toimuvad suletud uste taga, mis muudab tegeliku kannatanute arvu tõenäoliselt veelgi suuremaks, kui avalik statistika näitab.

Ekspertide sõnul on Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksis sätestatud normid muutunud vahendiks, mille abil on võimalik sihikule võtta suvalisi isikuid. Eriti haavatavas olukorras on välismaalased või teiste riikide kodanikud, kelle puhul võib tegevus Venemaal või suhtlus sealsete elanikega olla aluseks spionaažisüüdistusele.

Oht reisijatele

Eesti ja teiste Euroopa riikide elanikele tähendab see olukorda, kus Venemaale reisimine on seotud kõrge riskiga. Spionaažisüüdistuse aluseks võivad sageli olla ka tõlgendatavad kontaktihetked või varem täiesti lubatuna tundunud tegevused, mida repressiivorganid nüüd kriminaalsena käsitlevad.