Venemaal kasvab sularahanõudlus ja sõjamajanduse surve süveneb

Venemaal on tänavu sularaha ringlusse lisandunud 1,56 triljonit rubla, sest droonirünnakute ajal katkestatav mobiilne internet häirib kaardimakseid. Samal ajal kasutavad maksukoormuse all vaevlevad ettevõtted sularaha käibe varjamiseks ning riigi eelarvepuudujääk suureneb.

Venemaal on 2026. aasta algusest lisandunud sularaha ringlusse 1,56 triljonit rubla ehk umbes 20 miljardit dollarit. Venemaa keskpanga andmetel on see aasta esimeste kuude suurim kasv väljaspool koroonapandeemia aega.

Sularaha kasutamist suurendavad Ukraina droonirünnakud, mille järel sulgeb Kreml ulatuslikel aladel mobiilse interneti. See takistab kaardimakseid ja sularahaautomaatide kasutamist. Moskvas elav naine ütles, et sularaha annab talle hädaolukorras kindlustunde: «Kui linnas tekib kriis, tean, et saan ka mobiilivõrgu kadumise korral esmatarbeid osta.»

Maksusurve kasvab

Venemaa majandusministeerium kärpis mais 2026. aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendini. See tähendaks riigi nõrgimat kasvu alates 2022. aastast. Jaanuaris tõstis valitsus käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendile ning vähendas piiri, millest alates peavad väikeettevõtted käibemaksu tasuma.

Apteegid, restoranid, ilusalongid ja väikesed poed suunavad kliente üha enam sularahaga maksma, et vähendada ametlikku käivet. Väikeettevõtjate ühenduse Opora Russia maikuise küsitluse järgi kasutas kuus protsenti ettevõtjatest maksukoormusega toimetulekuks niinimetatud halle skeeme.

Sberbanki finantsjuht Taras Skvortsov hoiatas, et töötajatele makstakse rohkem palka «ümbrikus». Tema sõnul ei naase sularaha piisavalt pankadesse, vaid «jääb inimeste kätte». Mais võtsid venelased pangakontodelt välja 550 miljardit rubla, millest 200 miljardit tuli tähtajalistelt hoiustelt.