Venemaal algavad 18. septembril kolmepäevased Riigiduuma valimised

Venemaal algab 18. septembril kolmepäevane hääletamine Riigiduuma 450 koha täitmiseks, mis on riigi esimene parlamendivalimiste voor pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. Kremli-meelsed jõud kontrollivad protsessi rangelt, olles eelnevalt kõrvaldanud opositsioonilised kandidaadid ja piiranud igasuguse sõltumatu tegevuse võimalusi.

Reedel, 18. septembril avatakse Venemaal valimisjaoskonnad, et alustada kolm päeva kestvat hääletamist Riigiduuma uue koosseisu valimiseks. See on esimene kord, kui riigi parlament valitakse täielikult pärast 2022. aastal alanud täiemahulist sõda Ukrainas. Hääletus kestab 20. septembrini ning selle raames valitakse 450 saadikut: pool nendest parteinimekirjade alusel ja ülejäänud 225 üksikkandidaatide ringkondadest.

Ehkki tegemist on avaliku valimisprotsessiga, on võimud teinud märkimisväärseid pingutusi, et välistada igasugune konkurents. Üle 70% praegustest saadikutest kandideerib uuesti, tagades võimuparteile Ühtne Venemaa domineeriva positsiooni. Sõltumatud poliitilised jõud on aga süsteemselt kõrvaldatud.

Võimude kontroll ja vastupanu

Opositsioonil on hääletuse eel raske oma seisukohti väljendada, kuna valimisväljalt on eemaldatud nii sõjavastased erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Näiteks partei Jabloko nimekiri eemaldati pärast Ülemkohtu otsust, tuginedes väidetele ekstremismi kohta. Paljud kandidaadid on oma koha kaotanud vanade sotsiaalmeediapostituste tõttu, kus on mainitud Aleksei Navalnõi organisatsioone, mis on Venemaal kuulutatud keelatuks.

Selle taustal on opositsioonijõud pakkunud välja mitmeid protestihääletamise strateegiaid. Ilja Jašin on kutsunud inimesi üles tulema jaoskondadesse täpselt keskpäeval, et näidata massilist rahulolematust sõjaga. Teised, sealhulgas Julija Navalnaja, propageerivad kõigi teiste kandidaatide toetamist peale Ühtse Venemaa, samas kui näiteks Garri Kasparov on soovitanud valimisi täielikult boikoteerida.

«Nendel valimistel osalema kutsumine või ise neil osalemine tähendab vabatahtlikku osalemist poliitilises etenduses,» põhjendab Kasparov oma seisukohta boikoti vajalikkusest.

Debati vaikus ja tuleviku ootused

Valimiseelne debatikultuur on Venemaal hääbunud. Telekanalid on küll kohustatud kandidaatidele eetriaega pakkuma, kuid Riigiduuma kandidaadid kas ignoreerivad neid täielikult või ilmuvad kohale, kuid keelduvad rääkimast. Sageli katkestatakse isegi need vähesed debatiajad Vladimir Putini või valitsuse tegevust kajastavate uudiste kasuks.

Analüütikute hinnangul näitavad sotsioloogilised prognoosid Ühtse Venemaa toetuse kasvu võrreldes 2021. aastaga, mis viitab võimude võimele valimisprotsessi täielikult juhtida. Hoolimata repressioonidest ja majanduslikest raskustest ootab Kreml valimistelt kontrollitud tulemust, mis kinnitaks võimustruktuuride stabiilsust sõjaolukorras.